Türgi Muusika

Türgi muusikakultuur ühendab mitmekesiseid elemente nii Kesk-Aasia, araabia, Bütsantsi, kreeka, Osmanite riigi, pärsia, armeenia ja Balkani muusikast kui ka nüüdisaegsest Euroopa ja Ameerika popmuusikast. Türgi asub geograafiliselt Euroopa, Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Kaukaasia ning Lõuna- ja Kesk-Aasia kultuuride kokkupuutekohas.

Türgi rahvamuusika juured ulatuvad 11. sajandisse, mil Seldžukid vallutasid Anatoolia ja Pärsia, kuid selles on ka enne seda tänapäevase Türgi territooriumil elanud rahvaste muusika jooni. Muusikastiilide ja pillide mitmekesisus on suurenenud teiste sisserändajate kultuuride mõjul. Türgis on dokumenteeritud ka kreeka, armeenia, albaania, poola, aseri ja juudi kogukondade rahvamuusikat.

Osmanite riigi õukonnamuusika kasutas ulatuslikku helilaadide süsteemi. Muusika üleskirjutamiseks kasutati mitut eri notatsiooniviisi. Türgi rahvamuusika sisuks on traditsiooniliselt pigem igapäevaelu teemad vastandina armastusest ja emotsioonidest jutustavale Osmanite õukonnamuusikale. Enamik rahvalikke laule räägib tõestisündinud lugusid või ammutab ainest folkloorist. Paljud laulud on sündinud laulikutevaheliste võistluste käigus. Paljud laulud on seotud pulmade, matuste ja mitmesuguste pidustustega, kus neid ka esitatakse.

Põhiosa tänapäeva popmuusikast on arenenud 1930. aastatel alanud läänestumise mõjul. Vaid 1970. ja 1980. aastatel mängis mõjutajana suuremat rolli araabia muusika, 1990. aastate alguses tõusis taas lääneliku muusika populaarsus.

• Türgi Eurovisiooni lauluvõistlusel