Tähtvere: Tartu linnaosa

See artikkel räägib Tartu linnaosast; Tähtvere küla kohta Tartu linnas vaata artiklist Tähtvere küla.

Linnaosa piirid kulgevad järgmiselt: Näituse tänav – Tartu–Tallinna raudtee – linna piir – Emajõgi – Kauna tänav – Tähtvere tänav – Jakobi tänav – Veski tänav.

Linnaosa pindala on 250 ha ja elanike arv 1. jaanuaril 2012. aastal oli rahvastikuregistri andmeil 3023.

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tähtveres 2989 inimest, neist 1643 naist ja 1346 meest. Tähtvere elanikest 272 olid vanuses 0–6 aastat, 356 vanuses 7–18 aastat, 1766 vanuses 19–64 aastat ja 595 vähemalt 65-aastased. Linnaosa asustustihedus oli 1196 in/km². Tähtveres elas 3,05% tartlastest.

Teadaolevalt esimene Tähtvere hoonestamiskava pärineb aastast 1919. See kava oli tavapärane: Näituse tänavaga ristuvad tänavad olid pikendatud üle Tähtvere välja ja nendega olid ristatud uued tänavad.

1923. aastal lülitati Tähtvere mõisa maad Tartu linna koosseisu. Kuus aastat hiljem, 1929. aastal, hakati tollase linnaarhitekti Arnold Matteuse koostatud Tähtvere aedlinna planeeringu järgi Tähtvere linnaosa välja ehitama. Planeering lähtus tolleaegsetest uuematest linnaehitusideedest, mis määravad tänaseni Tähtvere tervikilme.

Suurema osa Tähtvere II maailmasõja eelsetest hoonetest projekteeris Arnold Matteus ja Nikolai Kusmin.

Rida funktsionalistlikke elamuid projekteeris Tähtvere linnaossa 1930. aastatel arhitekt Paul Mielberg.

Tähtverre on projekteerinud elamu Alvar Aalto – August Tammekannu villa (Kreutzwaldi tänav 6).

Alates 1990. aastaist on Tähtvere väljale ehitatud ja koondatud Maaülikooli linnak. Rida selle ülikooli hooneid oli Tähtveres juba varem olemas.

• Elamu A. Haava 15
• Elamu A. Haava 17
• Elamu A. Haava 19
• Elamu Tähtvere 20
• Elamu Veski 35
• Puitelamu Veski 15
• Tartu Õlletehase peakorpus
• Tähtvere mõis

Krundid planeeriti suured (1800 m²), mida pidid hoonestama peamiselt mitme korteriga elamud, mis varustatud tolleaegsete mugavustega: vannitoad, veevärk, teenijatuba jne. Taara puiestee oli tänavaäärse hoonestusega, mujal jäeti hoone ette eesaed. Peamiselt planeeriti ehitada kahekorruselisi elamuid.

Põhimotiiviks oli linnaosa läbiva kesktelje – Taara puiestee ja seda lõikava Vikerkaare tänavaga tekitatud geomeetriline joonis.

Tähtvere linnaosa on üks tihedama hoonestusega linnaosi. Mõõtmised on näidanud, et keskmine hoonete (kaasaarvatud abihooned) tsentroidide vaheline kaugus on 25 meetrit.

 

Linnaossa ehitati peamiselt kergkonstruktsioonis hooneid, kuid kuna need on krohvitud, siis mõjuvad nad kiviehitistena. Enamik maju on ahiküttega, kuid hea ruumijaotusega, avarate tubadega.

Elamute kõrval on Tähtveres ka rida suurehitisi:

• Maaülikooli linnak, kuhu kuuluvad
  • Tähtvere mõisa hoone,
  • Maaülikooli õppehooned,
  • Maaülikooli spordihoone,
  • Maaülikooli ühiselamu Kreutzwaldi 52, mis on Tartu kõige kõrgem hoone absoluutkõrguse järgi.^[küsitav];
• Tartu Näituste hoone;
• Tartu Katoliku kirik;
• Tartu Laululava;
• A. Le Coqi õlletehas.

Tähtvere linnaosas on kruntidel suur aedade osakaal. Mõned tänavad (Taara puiestee, Laulupeo puiestee) on palistatud alleedega. Kreutzwaldi tänava ääres asub suur Tähtvere park.

Tähtveres asuvad

• lõbustuspark;
• Emajõe rand Emajõe paremal kaldal. Rand on kõige Võrtsjärve-poolsem supluskoht Tartus;
• laululava.

Linnaosas tegutseb Tähtvere Selts.

•  
  Tähtvere park
•  
  Jakob Hurda ja Vikerkaare ristmik
•  
  K.A. Hermanni tänava algus
•  
  Vikerkaare 2
•  
  C.R. Jakobsoni ja Vikerkaare ristmik
•  
  Tähtvere mõisahoone
•  
  Tähtvere spordipark
•  
  Tähtvere mõisa vana peahoone