Sõnnik: Orgaaniline aine, mis saadakse peamiselt loomade väljaheidetest, mida kasutatakse põllumajandusväetisena

Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab korralikult käidelduna suhteliselt palju taimedele olulisi toiteaineid ja -sooli, näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse.

Sõnniku toiteainesisaldus oleneb palju sellest, kas sõnnik saadakse hästi või halvasti toidetud loomadelt.

Sõltuvalt kuivainesisaldusest saab eristada tahedat (>16%), poolvedelat (8–15%) ja vedelat (<8%) sõnnikut. Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks.

Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja keskkonda jõudmine kahjustab sealseid ökosüsteeme ning veekogudesse jõudes võib see esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.

Väike- ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.

Sõnnikuliigid (1927): sarvlooma-, hobuse-, lamba-, sea- ja kodulinnusõnnik.

Lehmasõnnik

Antibiootikume ja vitamiinipreparaate saanud loomade väljaheide koos allapanuga võib värskelt põldudele laotatuna mõjutada mulla bakterikooslust nii, et kasvueelise saavad antibiootikumidele resistentsed ja nn hüpervitaminiseeritud bakterid ning need hakkavad määrama saagi kasvu.

Isaste ja emaste veiste sõnnik on samuti erineva biokeemilise koostisega. Arvatakse, et lehmade sõnnik on viljakam ja parem.

Väikeaednikel soovitatakse tellida lehmasõnnik sügisesest 'saagist', ladustada see kile ehk presendi peale ja jätta kevadet ootam. Kui maapind soojeneb, saab selle sisse kaevata – hiljemalt kaks nädalat enne seemnete või mugulate mahapanekut.

Värsket lehmasõnnikut otse taimedele laotada ei tohiks, sest lämmastikuühendid võivad taime hävitada.

Lehmasõnnikust saab spetsiaalsete seadmete ja protsesside tulemusel toota soojusenergiat.

Teadusuuringud

Arvatakse, et 1930. aastatel E. L. Robert Stockstadi juhitava rühma leitud faktor – eraldada loomasõnnikust (inglise keeles manure) mikroorganismid – oli efektiivne nii rottide kasvu tagamisel kui ka pernitsioosse aneemia ravis. Hiljem samastati see B₁₂-vitamiini bioloogilise toimega.

Hobusesõnnik

2014. aastal tuvastati hobusesõnnikul kasvavast seenest Coprinopsis cinerea valk kopsiin, mis in vitro tapab mikroorganisme.

Kodustatud lindude sõnnik

Kentucky State University (KSU) Research Farmis läbi viidud välikatsetes, mille käigus sooviti uurida kahe organosulfur compounds'i (dipropyl disulfide ja dipropyl trisulfide) kontsentratsiooni sibulamugulas, segati mullanäidiseid mitut sorti väeainetega, sh munevate emaslindude sõnnikuga, ja neisse istutati harilikke sibulaid (Allium cepa L. var. Super Star-F1). Toodud ühendite kontsentratsioon osutus kõrgeimaks just kanasõnnikul kasvanud sibulates.

  Pikemalt artiklis Virts

Virts väetisena koosneb loomade vedelatest väljaheidetest, mis on segatud vee ja sõnnikuosadega. Virts, mida hoitakse kindlates pealt kaanetatud nõudes, kuhu ei pääse ligi ei vesi ega õhk, on suure väärtusega. Virts sisaldab kaaliumit (0,5%) ja lämmastikku (0,2%), fosforhapet on vähe. Fosforhappe puuduse vältimiseks tuleb virtsa hulka lisada toomasjahu.

Erinevate loomade vedelad väljaheited on erineva keemilise koostisega.

Virtsa tuleks lisada kasvavatele aedviljadele ja viljapuudele pealisväetiseks. Kuna värske virts on üsna kange, tuleks seda enne tarvitamist segada 2–3 jao veega.

• Kääritusjääk ehk digestaat
• Sõnnikuhoidla
• Sõnnikulaotur
• Sõnnikuhark
• Sõnnikukonks
• Läga
• Virts