Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.
See artikkel vajab toimetamist. (August 2011) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
ja 13. sajandi Lääne-Euroopa ristisõdijate loodud feodaalriigid Väike-Aasias, Kreekas ja pühal maal (iidne ja moodne Iisrael ja Palestiina). Nimi viitab ka teistele keskaegsete kristlaste vallutustele muslimite ja paganate territooriumidel (sageli väiksed ja lühiajalised).
Neid kristlaste vallutatud alasid tunti ka Outremeri nime all.
7. sajandi algul alustasid muslimivalitsejad oma territooriumide laiendamist kristliku Bütsantsi maadele, vallutades Egiptuse ja Levanti ning võttes järk-järgult üle kogu Põhja-Aafrika, enamiku Edela-Aasiast ja ka Pürenee poolsaarest. Bütsantslased taastasid osaliselt kaotatud territooriume korduvalt, kuid aja jooksul kaotasid järk-järgult kõik peale Anatoolia ning osa Traakiast ja Balkanist. Läänes käivitasid Ibeeria põhjaosa katoliiklikud kuningriigid seeria kampaaniaid (mida tuntakse rekonkista nime all) poolsaare tagasivallutamiseks arabiseerunud berberitelt (mauridelt). Vallutatud Ibeeria vürstiriike ei kutsuta vaatamata sobivatele üldistele kriteeriumitele tavaliselt ristisõdijate riikideks, välja arvatud Valencia kuningriik.
Aastal 1071 kaotas Bütsantsi armee muslimitest seldžukkidele Manzikerti lahingu, mille tulemusel kaotas Bütsants enamiku Väike-Aasiast. Olukord kujutas kristlikule Bütsantsi keisririigile tõsist eksistentsiaalset ohtu. Keiser saatis Rooma paavstile palve anda sõjalist abi eesmärgiga taastada endised kristlikud alad kristliku võimu alla. Tulemuseks oli seeria Lääne-Euroopa sõjalisi kampaaniaid Vahemere idaosas, mida tuntakse ristisõdadena. Bütsantslaste kahjuks ei vandunud ristisõdijad Bütsantsi keisrile truudust ja asutasid vallutatud aladele oma riigid, sealhulgas Bütsantsi keisririigi südames.
Esimesed neli ristisõdijate riiki loodi Levandis kohe pärast Esimest ristisõda:
Kiliikia Armeenia kuningriik oli juba enne ristisõdu olemas, kuid kuningriigiks nimetas selle paavst Innocentius III ja hiljem muutus see (prantsuse) Lusignani dünastia all poolläänelikuks.
Kolmanda ristisõja ajal asutasid ristisõdijad Küprose kuningriigi. Richard I Lõvisüda vallutas Küprose oma teel pühale maale. Seejärel müüs ta saare templirüütlitele, kes ei suutnud saart valitseda vahendite vähesuse ja kohalikku elanikkonda röövelliku suhtumise tõttu, mis viis ülestõusudeni. Templirüütlid tagastasid saare kohe Richardile, kes müüs selle aastal 1192 Jeruusalemma pagendatud kuningale Guy de Lusignanile. Guy asutas dünastia, mis kestis aastani 1489, kui kuningas Jacques III de Lusignani lesk, Veneetsiast pärit kuninganna Caterina Cornaro, loobus troonist Veneetsia vabariigi kasuks, kes saare annekteeris. Enamiku oma ajaloost Lusignani kuningate võimu all oli Küpros edukas keskaegne kuningriik, läänekristluse majanduskeskus Lähis-Idas. Kuningriigi langus algas, kui see segati Itaalia kaubandusvabariikide Genova ja Veneetsia vahelisse võitlusse. Tõepoolest on võimalik jälgida kuningriigi langust seoses katastroofilise sõjaga Genovaga aastatel 1373–1374, mis lõppes peamise sadama Famagusta okupeerimisega. Lõpuks sai kuningriik Veneetsia abiga Famagusta tagasi, kuid siis oli juba liiga hilja ja igal juhul oli veneetslastel saarega omad plaanid. Veneetsia võim Küprosel kestis veidi üle 80 aasta – kuni 1571. aastani, kui Osmanite riik sultan Selim II juhtimisel kogu saare vallutas.
Pärast Neljandat ristisõda jaotati Bütsantsi keisririigi territoorium mitmeks riigiks, algas nn frankokraatia (Mall:Keel-el) periood:
Mitmed saared, tuntumatest Kreeta (1204–1669), Euboia (Negroponte aastani 1470) ja Joonia saared (aastani 1797) läksid Veneetsia võimu alla.
Need riigid olid Bütsantsi Kreeka järglasriikide Nikaia ja Epeirose, samuti Bulgaaria rünnakute all. Thessaloniki ja Ladina keisririigi vallutasid Bütsantsi kreeklased aastaks 1261 tagasi. Ristisõdijate järeltulijad jätkasid Ateena ja Peloponnesose (Morea) valitsemist kuni 15. sajandini, kui ala Osmanite riigi poolt vallutati.
Läänemere maades tõrjusid põlishõimud algul vankumatult kristlust. Aastal 1193 kutsus paavst Coelestinus III ristisõjale paganate vastu, kes olid preislased, leedulased ja teised hõimud, kes asustasid Eestit, Lätit ja Ida-Preisimaad. Seda sõjategevuse perioodi kutsutakse Põhjala ristisõdadeks.
Põhjala ristisõdade järel lahendas Wilhelm Modenast legaadina vaidlusi Liivimaa ja Preisimaa ristisõdijatega.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Ristisõdijate riigid, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.