Konstantinoopol

Nime Konstantinoopol kasutatakse enamasti perioodi kohta, millal piirkonnas valitses ristiusk, ehk siis aastate 330–1453 kohta. Õigeusu kirik aga nimetab linna nii ka tänapäeval.

Linna asutas Rooma imperaator Constantinus I endise Byzantioni kohale ning linnast sai tulevase Ida-Rooma keisririigi pealinn. Riigikeeleks oli algselt ladina keel, 7. sajandist aga kreeka keel.

Pärast 1453. aasta Osmanite sissetungi islamiseeriti ka linnanimi. Kuni impeeriumi kokkuvarisemiseni 1922. aastal tunti seda kõige ametlikumalt kui Kostantiniyye.

 

Ḳosṭanṭīnīye või Kostantiniyye (osmanitürgi keeles قسطنطينيه, araabia keeles ja pärsia keeles قسطنطينية) oli kunagise Konstantinoopoli (praegune İstanbul) türgipärane nimi. See oli Osmanite impeeriumi neljanda ja viimase pealinna nimi Bütsantsi (Ida-Rooma keisririigi) õigeuskliku keskuse alistamisest 1453. aastal kuni islamiusulise Osmanite riigi kokkuvarisemiseni 1922. aastal.

Etümoloogia

Osmanitürgikeelne nimekuju قسطنطينيه Ḳosṭanṭīnīye tuleb linna ajaloolise kreekakeelse nime Κωνσταντινούπολις (Konstantinoúpolis, 'Constantinuse linn') araabiakeelsest kujust القسطنطينية al-Qusṭanṭīniyyah.

Pärast linna vallutamist kasutasid võimud seda kõrvuti nimekujuga İstanbul, kuigi vormilisem mugandus linna varasemast nimest Konstantinoúpolis oli Kostantiniyye. Samal ajal kasutati kõrvuti ka kõnekeelseid nimekujusid Stamboul/Stambul ja Islambol/Islambul, mille all mõeldi pigem sealset vanalinna.

Türgi vastukaja

Tänapäeval peavad türklased nime Ḳosṭanṭīnīye poliitiliselt ebakorrektseks ja isegi selle kasutamist ajaloolistes tekstides kohatuks.^[viide?]

• Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
• Konstantinoopoli piiramine (1453)
• Konstantinoopoli suur palee