Reinhart Koselleck: Saksamaa ajaloolane

aprill">23. aprill 1923 – 3. veebruar 2006) oli saksa ajaloolane ja ajaloofilosoof.

Koselleckit peeti üheks 20. sajandi lõpu mõjukaimaks ajaloolaseks maailmas. Ta tegeles peamiselt ajaloolise terminoloogia uurimise ja korrastamisega, samuti võttis Koselleck kasutusele termini "kollektiivsingular", millega tähistas ühtse teadusliku ajaloomõistmise kujunemist mitmest erinevast ajaloonägemusest. Kosellecki teiseks keskseks mõisteks oli Sattelzeit (mida võiks tõlkida kui siirdeajaks), mida ta piiritles aastatega 1750–1850, mil Euroopas kujunesid kapitalism ja tööstusühiskond.

Reinhart Koselleck oli valitud mitme akadeemia ja teadusühenduse liikmeks: Deutsche Akademie für Sprache und Dichtung (1980), Wissenschaftskolleg Berlin (1987–1989), Collegium Budapest (1993), Notheim-Westfälischen Akademie der Wissenschaften, Heidelberger Akademie (1997), Ungari Teaduste Akadeemia auliige (1997).

Reinhart Koselleck sündis Saksa-Poola piirialal Görlitzis. Kui Saksamaal natsid võimule said ja tema isa mõneks aastaks töölt vabastati, siis tehti perele muuseas ettepanek "liiga slaavipärane perekonnanimi aarjapärasemaks muuta" (nimi meenutas slaavi keelte tundjatele vene-slaavi sõna kozel ehk 'kits'). Reinhart Kosellecki isa Arno Koselleck (1891–1977) aga keeldus perekonnanime muutmisest. 1941. astus ta 19-aastaselt Wehrmachti ja sõdis sõdurina 1941–1945. 1. mail 1945 langes Oderbergi lähedal Nõukogude vägede kätte sõjavangi ja oli Nõukogude sõjavangis (esialgu, alates 8. maist 1945 Auswitzis ja seejärel kuni 1946 sügis Kasahstanis Karagandas). Naasnud Saksamaale, õppis ta 1947–1953 Heidelbergi ja Bristoli Ülikoolis ajalugu, filosoofiat, riigiteadust ja sotsioloogiat.

Kosellecki andekust märgati nii Saksamaal (ta oli juba 1953 aasta Heidelbergi Ülikooli Ajaloo Seminaris assistent) kui ka Inglismaal ja teda kutsuti Inglismaale tagasi Bristoli Ülikooli õppejõuks, kus ta õpetas 1954–1956. 1960–1965 töötas ta uurijana Heidelbergi Ülikoolis, kus valmistus ka habiliteerumiseks, mida tegi siis Heidelbergi ajalooprofessori prof. Werner Conze (1910–1986) (kelle vanaisa oli maailmakuulus arheoloog, Pergamoni välja kaevanu) juures. Kosellecki habilitatsioonitöö "Preussen zwischen Reform und Revolution" (1965, trükis 1967) avaldamine avas võimaluse professorikutseks. Esialgu sai R.Koselleck poliitikaprofessoriks Saksamaal Bochumis (Ruhr-Universität Bochum), ja alates 1968. aastast oli ta kuulsa Heidelbergi ülikooli ajaloo-ordinaarius. Heidelbergi Ülikoolis ajalooprofessoriks oleku aega hindas ta ise vanemas eas kõige huvitavamaks enda karjääris, mida ta isegi ikka ja jälle taga igatses. Aastatel 1968–1988 tegutses ta Bielefeldi Ülikooli professorina (Lehrstuhl für Theorie der Geschichte, olles selle ülikooli üks asutajaid ning hiljem selle töö eest pärjatud Bochumi ülikooli ausenaatoriks.

Reinhart Kosellecki isa- ja emapoolses suguvõsas oli mitmeid silmapaistvaid akadeemilise haridusega isikuid. Tema isa oli tuntud pedagoog, olles gümnaasiumidirektoriks Breslaus (Poola Wrocław) ja seejärel oli ta Kasseli Pedagoogilise Akadeemia rajajaks (rektor)(1930), hiljem ajaloodidaktika õppejõud Saarbrückeni ülikoolis. Vanaisa oli olnud meditsiiniprofessor. Ema vend, oli Heidelbergi Ülikooli ajalooprofessor Johannes Kühn (1887–1973), kelle juures oli Reinhart Koselleckil võimalus 1954. aastal promoveeruda. Kuid Kosellecki õpetajate ja mõjutajate rida ei piirdu vaid onuga. Ta ise nimetanud enda olulisteks mõjutajateks: filosoof Martin Heidegger, filosoof ja riigiteadlane Carl Schmitt (1888–1985), Karl Löwith, filosoof Hans Georg Gadamer (1900–2002) (kellega Koselleck oli heades kolleegi- ja sõbrasuhetes), Werner Conze (1910–1986), Alfred Weber, Ernst Forsthoff, Viktor Freiherr von Weisäcker.

Reinhart Kosellecki poeg Konrad Koselleck on tuntud muusik, kes on tegutsenud Hollandis arranžeerija ja bigbändi juhina.

Koselleck sai tuntuks juba oma doktoritöö "Kritik und Krise" (1954) kaitsmise järel Heidelbergi Ülikoolis. Doktoritöö ilmus 1959 pealkirjaga "Eine Studie zur Pathogenese der bürgerlichen Welt.", mida loetakse 20. sajandi vaimuteaduste kõige tuntumaks väitekirjaks, sest seda tõlgiti poole sajandi jooksul mitmesse keelde (hispaania keelde 1965; itaalia 1972, prantsuse 1979, inglise 1988, jaapani 1999, portugali 1999, hiina 2006). Kossellecki väitekirja esmatrüki eessõnas 1959 tänas autor eriliselt sel ajal poliitiliselt põlu all olnud filosoofi Carl Schmitti. Carl Schmittiga kohtus R. Koselleck oma doktoritöö kirjutamise algfaasis suhteliselt juhuslikult, sest noore ajaloolasena suunati ta oma professorite poolt põlu all oleva kolleegi Carl Schmittiga vestlema, sest vanemad Heidelbergi ülikooli kolleegid kartsid "põlu all oleva kolleegiga suhelda, et ennast mitte võimude silmis kompromiteerida". Kuna Carl Schmitt oli abikaasa raske haiguse ajal (vähk) pikemalt Heidelbergis, siis kujuneski NSV Liidust sõjavangist vabanenud Koselleckist peaaegu ainuke erialainimene, kes Carl Schmittiga Heidelbergis intellektuaalseid vestlusi pidas, mille käigus tuli aruteluks ka noore doktorandi planeeritava väitekirja struktuur, kus siis Carl Schmitt oma kollegiaalse panuse andis ("zu erfahren, wie Carl Schmitt die Lage beurteilt...). Ausa teadlasena R. Koselleck tänaski väitekirja esmaväljaandes selle hea nõu eest vanemat kolleegi. Kuna see sai põhjuseks, miks näiteks Habermas raamatu retsensioonis ründas R. Koselleckit ja ühe argumendina kriitikale viitas Habermas sellele sissejuhatuse tänuavaldusele. Üheks suuremaks tööks, mis on R. Koselleckile toonud maailmakuulsuse, oli koos oma habilitatsiooni juhendaja professor Werner Conzega (1910–1986) ja Otto Brunneriga (1898–1982) koostatud kaheksaköiteline entsüklopeediline teos "Lexikons Geschichtlichen Grundbegriffe," mis on mõtteajaloo (Begriffsgeschichte) Saksamaa suuna kindel standardteos.

Aastal 2003 külastas Reinhart Koselleck nädalase visiidi jooksul Eestit, pidades loengu Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemias ja Pärnus Tartu Ülikooli Pärnu kolledži raamatukogus. Pärnu linn autasustas sama Eesti visiidi ajal Reinhart Koselleckit akadeemilise palveränduri hõbemärgiga. Reinhart Koselleck külastas oma Eesti visiidi ajal ka Tartut, kus ta osales Tartu Ülikooli ajaloo-osakonnas lektor Veiko Berendseni loengus, aidates eesti ajaloo üliõpilastele seletada mõisteajaloo (Begriffsgeschichte) sisu. Eestis olles kogus Reinhart Koselleck uut materjali oma lõpetamata jäänud suurema uurimuse "Sõduri haudadest ja mälestusmärkidest" jaoks, pildistades näiteks ka vastavaid monumente Tallinnas ja Pärnus. Tallinnas peatus Reinhart Koselleck Poska tänaval asuvas majutuskohas Poska Villa ja Pärnus olles Pärnu Jahtklubi hotelliosas.

• Preußen zwischen Reform und Revolution. Allgemeines Landrecht, Verwaltung und soziale Bewegung von 1791 bis 1848. Klett-Cotta, Stuttgart 1967, ISBN 3-12-905050-7 (zugleich: Habilitationsschrift, Heidelberg 1965).
• Kritik und Krise. Eine Studie zur Pathogenese der bürgerlichen Welt. Suhrkamp, Frankfurt am Main 1973, ISBN 3-518-07636-1.
• Vergangene Zukunft. Zur Semantik geschichtlicher Zeiten. Suhrkamp, Frankfurt am Main 1979, ISBN 3-518-06410-X.
• mit Louis Bergeron, François Furet: Das Zeitalter der europäischen Revolution 1780–1848 (= Fischer Weltgeschichte. Bd. 26). Fischer-Taschenbuch-Verlag, Frankfurt am Main 1969, ISBN 3-596-60026-X.
• mit Hans-Georg Gadamer: Hermeneutik und Historik. Winter, Heidelberg 1987, ISBN 3-8253-3932-7.
• Der politische Totenkult: Kriegerdenkmäler in der Moderne. Fink, München 1994, ISBN 3-7705-2882-4.
  • Riten des Gedenkens – Rezension von Harro Zimmermann in: Die Zeit, Nr. 19 vom 5. Mai 1995.
• Goethes unzeitgemäße Geschichte. Manutius, Heidelberg 1997. ISBN 3-925678-67-0.
• Expérience de l’Histoire. Paris 1997, ISBN 2-02-031444-4.
• Zur politischen Ikonologie des gewaltsamen Todes. Ein deutsch-französischer Vergleich. Basel 1998, ISBN 3-7965-1028-0.
• Europäische Umrisse deutscher Geschichte. Zwei Essays. Manutius, Heidelberg 1999, ISBN 3-925678-86-7.
• . Studien zur Historik. Mit einem Beitrag von Hans-Georg Gadamer. Suhrkamp, Frankfurt am Main 2000. / 2003, ISBN 3-518-29256-0.
  • Die Geologie der Geschichte Rezension von Thomas Meyer. In: Die Zeit, Nr. 45 vom 2. November 2000.
• The Practice of Conceptual History: Timing, History, Spacing Concepts (Cultural Memory in the Present). Stanford 2002, ISBN 0-8047-4022-4.
• Begriffsgeschichten. Suhrkamp, Frankfurt am Main 2006, ISBN 3-518-58463-4.
• Vom Sinn und Unsinn der Geschichte. Aufsätze und Vorträge aus vier Jahrzehnten. Hrsg. von Carsten Dutt. Berlin 2010, ISBN 978-3-518-58539-9

Eesti keeles

• Terror ja unenägu. Metodoloogilisi märkmeid ajakogemusest Kolmandas Riigis. – Tuna, 1999, nr 1, lk 70–81, tõlkinud Mart Kivimäe.
• Mõisteajalugu ja sotsiaalajalugu. – Akadeemia, 2011, nr 8, lk 1442–1464.

• Mart Kivimäe. Lõplikkuse apooriates. Reinhart Kosellecki loomingulisest biograafiast. – Tuna, 1999, nr 1, lk 81–91.
• Marek Tamm. Ajalugu, mälu ja identiteet. Intervjuu Reinhart Koselleck'iga. – Vikerkaar, 2003, nr 10–11, lk 143–154, tõlkinud Märt Väljataga. Taastrükk: Marek Tamm. Kuidas kirjutatakse ajalugu? Intervjuuraamat, Tallinn: Varrak 2007, lk 109–124.
• Aldur Vunk. Reinhart Koselleck võlgneb nimele elu. – Pärnu Postimees, 2003, 25. september, lk 7.

• Peeter Järvelaid. Lahkus ajaloofilosoof Reinhart Koselleck. – Eesti Elu, 17. veebruar 2006.