Puistu Rinne

Puistus eraldatakse tavaliselt kuni 2, harva enam puurinnet, järelkasv, alusmets, puhma-, rohu- ning samblarinne. Puistu takseerimisel/inventeerimisel pööratakse põhitähelepanu puurinnetele, kirjeldades neist iga rinnet eraldi.

Mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik, kirjeldatakse esimest rinnet põlvkondade viisi. Põlvkondi tuleb eristada, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 40 aastat. Puistus võidakse eraldi kirjeldada ka üksikpuude – põhirindest vanemate ja tavaliselt kõrgemate puude madala täiusega rinnet ja surnud puude rinnet. Kõige madalamast puurindest madalam on järelkasv ja alusmets. Rinnete kirjeldamiseks kehtestatakse sageli miinimumtäiuse kriteerium. Rinnete rohkus puistus on iseloomulik viljakamatele kasvukohtadele ja valguselembelisemate puuliikide puistutele, mis on tavaliselt ka füsioloogiliselt vastupidavamad.

• 1. (e. põhi-)rinne on puistus tavaliselt suurima tüvemahuga ja enamasti selle rinde elementide järgi määratakse mitmed tuletatud tunnused ja majanduslikud soovitused. Üldiselt on 1. rinne ka suurima kõrgusega.
• 2. rinde kõrgus on 0,25...0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest, kuid mitte alla 4 m (3. rinne on samade tunnustega 2. rinde keskmise suhtes). Teise rinde kirjeldamine on kohustuslik alates täiusest 15%. Noorendikes teist rinnet ei kirjeldata.
• Järelkasvu rinne, on rinne, millest võib loota tulevikupuude kasvu. Järelkasvu rinnet kirjeldatakse alates latiealisest metsast.

• Vajaduse korral võib kirjeldada põõsarinnet, mille hulka loetakse ka alusmets. Põõsarinde kirjeldamisel märgitakse koosseisukordajad, liigid, kõrgus ja liitus.