Prisma

Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks.

Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks.

Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik.

Prisma (kogu)pindala S on külgpindala S_k ja põhitahkude pindala summa

${\displaystyle S=S_{k}+2S_{p},\,}$ 

kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguse h korrutisena:

${\displaystyle S_{k}=Ph.\,}$ 

Prisma kõrguseks nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust.

Prisma ruumala on selle põhja pindala ja prisma kõrguse korrutis:

${\displaystyle V=S_{p}\,h,\,}$ 

• Antiprisma