Peeter Süda: Eesti helilooja

See artikkel on heliloojast; Suure Tõllu lugude publitseerija kohta vaata artiklit Peeter Südda.

jaanuar">30. jaanuar 1883 Tammiku talu, Viki küla, Kihelkonna vald – 3. august 1920 Tallinn) oli eesti helilooja ja organist.

Peeter Süda sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.

Aastatel 1902–1911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 1905–1911.

Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919–1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.

Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum (praegune Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum).

Tema järgi sai 1923. aastal nime Peeter Süda tänav Tallinnas.

Tema looming koosneb suures osas oreliteostest.

Oreliteosed

• Fuuga f-moll
• "Ave Maria"
• "Basso ostinato"
• Scherzino
• "Gigue a la Bach"
• "Pastoraal"
• Prelüüd
• Fuuga g-moll

Klaveriteosed

• Fuuga
• Scherzo
• Prelüüdid

Muud

• "Linakatkuja" (koorilaul)
• "Muremõtted" (soololaul)