Tatari Asum: Asum Tallinnas

Asum piirneb Tõnismäe, Südalinna, Sibulaküla, Uue Maailma ja Veerenni asumiga. Tatari asumi pindala on 0,22 km².

Tatari
Pindala	0,22 km²
Elanikke	2449 (01.01.2017)
Koordinaadid	, 24° 45′ E

Tatari asum ja tänav on saanud nime selle järgi, et 18. sajandil ja ka hiljem elas asumis palju tatarlasi (sh kõrgemate aukraadidega mereväeohvitsere). Asumit on kutsutud ka Süda-Tatari piirkonnaks.

Tatari asum piirneb Estonia puiestee, Kentmanni tänava, Liivalaia tänava ja Pärnu maanteega.

Helilooja Peeter Süda elas kunagi Tatari asumis ning tema järgi on nimetatud Peeter Süda tänav. Kunagise Karja allika järgi on nime saanud Allika tänav ja Lätte tänav. Asumis asuvad veel Ahju tänav, Kentmanni põik, Liivalaia tänav, Rävala puiestee, Sakala tänav ja Tatari tänav, osa Estonia puiesteest ja Pärnu maanteest.

Tatari asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest suurenenud. 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastasi oli 3–9%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas jäi 50–79% vahele.

Tatari asumi miljööväärtuslik ala jääb Liivalaia ja Pärnu maantee vahele..

Tatari asumis asuvad Sakala Eragümnaasium, Tallinna Südalinna Kool ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Asumi territooriumile jääb kino Kosmos.

 

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tatari asumi ajaloolised kujutised

 

Tatari asum oli keskajal Harju värava eeslinn. Tatari aladelt on leitud vana veejuhe, mis ulatus Karja allikast Karja väravani ning mille loomisaastaks peetakse 1422. aastat. See veejuhe hävitati Liivi sõja ajal. 1997. aastal kaevati Tatari 2 piirkonnas välja vähemalt 300 m² suurune paekividega sillutatud väljak 17. sajandist. Selle mõõtmed olid algselt suuremad, sest kaevamistel ei jõutud väljaku piirjoonteni.

17. sajandist pärinevad kunstiteosed näitavad, et Tatari piirkond oli tol ajal kompaktselt hoonestatud. Põhjasõda pärssis piirkonna arengut tükiks ajaks. 1793. aastal oli Tatari asumis 90 hoonet, 1820. aastal juba 150 hoonet.

1860. aastatel lõi metsaametnik Wilhelm Kühnert Tatari asumisse dendroloogilise aia, mida hakati kutsuma Eedeni aiaks. Aias kasvasid haruldased puuliigid ning sinna olid rajatud istepingid, hekid ja lehtlad. Kühnerti perekonna maja juures (lammutati 1960. aastatel) kasvas hõlmikpuu. Seda hõlmikpuud ümbritsevat haljasala nimetatakse praegu Hõlmikpuuhaljakuks.

1917. aastal asus Peeter Süda tänaval Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. Tatari asumis on elanud nimekaid poliitikuid, sõjaväelasi, haritlasi, majandustegelasi jne. Asumis on elanud Asutava Kogu liikmeid, hiljem Riigikogu liikmeid. Vabadussõja ajal elas Tataris Konstantin Päts. Tallinna Eeslinna Uurimisbüroo andmeil on Tatari asumis eri aegadel elanud või töötanud üle 2500 kultuurilooliselt tuntud inimese.

20. sajandi alguses kandis tänapäevase Peeter Süda tänava ja Tõnismäe tänava ning Vaestepatuste tänava vaheline lõik nime Väike-Pärnu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav).

Tatari asum sai tugevalt kannatada 1944. aasta märtsipommitamise ajal, suur osa asumi hoonetest hävis. Paljud asumis elanud haritlased kas vangistati või sunniti lahkuma. Nõukogude ajal majutati Tatari majadesse julgeolekutöötajaid ning kommunistliku partei ja Eesti NSV valitsuse juhte., Tatari 15.

1980. aastate lõpus plaaniti rajada läbi asumi Rävala (tol ajal Lenini) puiestee pikendus. Nõukogude Liidu halvenenud majandusliku olukorra tõttu jäi magistraaltee rajamise plaan teostamata, kuid enne seda jõuti siiski lammutada mitu seni heas korras olnud vanaaegset maja (sh Eesti Looduskaitse Seltsi maja).

Eri aegadel on asumis tegutsenud (ja tegutseb praegugi) olulisi organisatsioone, sealhulgas Valvaja Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Looduskaitse Selts jm.

• Süda tänava hõlmikpuu