Parasvöötme Kliima

See on levinud nii põhja- (Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Vaikse ja Atlandi ookeani vastavatel laiuskraadidel) kui ka lõunapoolkeral (Lõuna-Ameerika lõunaosas ning Vaikse, Atlandi ja India ookeani vastavatel laiuskraadidel).

Kuna parasvöötmes suubuva päikesekiirguse hulk muutub aastaajati, siis eristatakse seal selgelt nelja aastaaega. Suvel on kiirgusbilanss kõrge ja väikese pilvisusega piirkondades sarnaneb see troopika omaga. Talvel on kiirgusbilanss mandritel negatiivne.

Samuti on parasvöötmes aktiivne tsüklonite tegevus, sest vöötmes esinevad polaarsed ja arktilised frondid. Seetõttu on ilm seal väga muutlik. Tihti suubuvad sinna nii arktilised kui ka troopilised õhumassid, mille tõttu võib õhutemperatuur järsult muutuda.

Kuna parasvöötme ulatus on mitu tuhat kilomeetrit, siis erinevad eri kohtade kliimatingimused suuresti. Selle tõttu eristatakse paraskliima sees mitut kliimatüüpi:

• mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima,
• üleminekuline paraskliima ehk parasvöötme üleminekuline kliima,
• mandriline paraskliima ehk parasvöötme mandriline kliima,
• mussoonparaskliima ehk parasvöötme mussoonkliima.

•  
  Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia)
•  
  Üleminekulise paraskliima kliimadiagramm (Varssavi, Poola)
•  
  Mandrilise paraskliima kliimadiagramm (Irkutsk, Venemaa)
•  
  Mussoonparaskliima kliimadiagramm (Vladivostok, Venemaa)

Põhjapoolkeral esinevad kõik need kliimatüübid, aga lõunapoolkeral mandrilist paraskliimat peaaegu pole. Ookeanide piirkondades kujuneb mereline paraskliima, mandrite siseosas mandriline paraskliima. Väga erinev on mandrite lääne- ja idarannikute kliima. Läänerannikute kliima kujuneb mereliste õhumasside mõjul, neile on iseloomulik üleminekuline paraskliima. Mandrite idarannikutel, eriti Aasias, kujuneb mussoonparaskliima.

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastavad paraskliimatüübile kliimatüüpide variandid Df ja Dw.