Osvald Nilson

juuli">16. juuli 1930 Petroskoi, Karjala – 21. juuni 1996 Tallinn) oli eesti pedagoogikateadlane ja geograaf.

Osvald Nilson oli töölise poeg.

Ta lõpetas 1949. aastal Viljandi 2. Keskkooli, 1951 Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1954 geograafia erialal Leningradi Pedagoogilise Instituudi. 1957 lõpetas ta samas aspirantuuri ja kaitses geograafiakandidaadi kraadi.

Ta oli 1957–1959 Haridusministeeriumi pedagoogiliste õppeasutuste vaneminspektor, ühtlasi aastast 1958 kohakaaslusega Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud, 1959–1965 Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi teadussekretär ja -direktor, 1965–1991 direktor, 1991–1996 Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia õppetooli dotsent.

Osvald Nilson uuris loodusgeograafiat, geograafiliste avastuste ajalugu, geograafia õpetamise metoodikat ja didaktikat (eriti töövihikute rakendamist õppeprotsessis).

Ta oli paljude õpikute, töövihikute ja metoodiliste juhendite autor. Ta koostas reisijuhte (Kesk-Aasia, Krimmi ja Novgorodimaa kohta), lugemiku maadeavastustest ja erialaseid kogumikke, samuti oli ta ENE ja EE kaasautor. Ta avaldas 260 teadustrükist, sh 6 monograafiat, üle 20 õpiku ja rohkesti aimeartikleid.

• Новая Гвинея: Физико-географический очерк. // Уч. зап. Лгр. гос. пед. ин-та 35 (1957)
• Eesti NSV geograafia VII–VIII klassile. Tallinn 1974
• Maa avastamine. Valgus: Tallinn 1975
• Теория и практика самостоятельной работы учащихся. Тлн 1976
• Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale (kaasautor). Tallinn 1982
• Eesti NSV loodusgeograafia VIII klassile. Met juhend õpetajale. Tallinn 1989
• Maateadus VI klassile (kaasautor H. Tiits). Tallinn 1992
• Maateadus VII klassile. I, II (kaasautor H. Tiits). Tallinn 1993
• Loodusõpetuse õpetamisest 1. klassis. Õpetajaraamat (kaaskoost). Tallinn 1982

• 1976 Orden "Austuse märk"
• 1977 Eesti NSV teeneline õpetaja