Ostap Bender

1928. aastal ilmunud "12 tooli" jutustab Ostap Benderi koomilistest seiklustest NEP-iaegsel Nõukogude Venemaal.

Äärmiselt leidlik ja sõnaosav. Teda nimetatakse suureks kombinaatoriks.

Ostap Bender teatab oma eluloos tavaliselt vaid seda, et ta isa oli Türgi alam, ise on pärit Odessast ning et ta täisnimi on Ostap-Sulayman-Berta-Maria-Bender-Bey (Остап-Сулейман-Берта-Мария-Бендер-Бей). Päritolult on ta juut. Ostap Bender unistab reisida Rio de Janeirosse, "oma unistuste linna".

Ostap Benderi prototüüp Ostap (Ossip) Šor oli pärit Benjamin Haimovitš Šori ja Jekaterina Hertsevna Bergeri perekonnast; vene-juudi luuletaja Natan Šor oli tema vend. Paljud Ossip Šori räägitud juttudest olid Ostap Benderi seikluste aluseks.

• "Võib-olla anda sulle veel selle korteri võti, kus raha seisab?"
• "Lääs aitab meid, ära anna alla!"
• "Paraadi hakkan juhatama mina."
• "Jää hakkas liikuma, härrad vannutatud mehed!"

• Leitnant Schmidti pojad: petised, kes kerjasid ametiasutustelt raha, esinedes revolutsionäär Pjotr Schmidti (1867–1906) poegadena. Ka Bender nimetas end vahetevahel leitnant Schmidti pojaks.
• Sarved ja sõrad (täielikult "Sarvede ja Sõrgade Varumise Arbatovi Kontori Tšernomorski osakond"): Benderi asutatud fiktiivne ettevõte
• Mõõga ja Saha Liit: Benderi asutatud fiktiivne nõukogudevastane organisatsioon, mida ta kasutas selle liikmete šantažeerimiseks

"Kaksteist tooli" ilmus 1928 jaanuaris.

Tegevus toimub nepiaegsel Venemaal. Romaanis otsib Ostap Bender endise aadlipealiku Ippolit Matvejevitš Vorobjaninovi ämma teemante, mis on peidetud tooli sisse ja seejärel konfiskeeritud kommunistide poolt koos ülejäänud mööbligarnituuriga. Teemante otsib ka isa Fjodor, Vorobjaninovi ämma pihiisa. Romaani lõpus, olles tulutult kätte saanud ja lõhkunud kõik toolid peale viimase, tapab Vorobjaninov Benderi, kuna ta ei taha jagada varandust. Selgub, et teemandid on viimase tooli seest juba avastatud ja Vorobjaninov läheb hulluks.

Romaanis Kuldvasikas šantažeerib ja jälitab Bender "põrandaalust miljonäri" Aleksandr Koreikot. Raamatu lõpus, olles saanud miljon rubla, avastab Bender, et Nõukogude Liidus pole rahaga midagi teha. Pärast ebaõnnestunud katset põgeneda Rumeeniasse (Rumeenia piirivalvurid röövivad Benderi paljaks ja saadavad ta Nõukogude Liitu tagasi) lubab Bender hakata majavalitsejaks.