Eino Baskin (17.
juuni 1929 Tallinn – 11. märts 2015 Tallinn) oli Eesti näitleja ja lavastaja.
Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja, osales seitse aastat raadiosaate "Meelejahutaja" tegemises, asutas Vanalinnastuudio, Vana Baskini teatri ning andis välja mitu anekdoodiraamatut.
Eesti juutide perekonda sündinud Baskini isa oli rätsep Hirsch Baskin (1900–1978) ja ema Maria Baskin (1905–1984, neiuna Raage), juuksuriäri omanik. Nad abiellusid 1926. aastal, abielu lõppes 1944. aastal.
Baskin õppis aastatel 1935–1940 Tallinna Prantsuse Lütseumis, 1941–1944 Tšeljabinski 1. Keskkoolis ja 1944–1945 Tallinna Õhtukeskkoolis. Ta lõpetas 1951. aastal Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi. Keskkooli lõputunnistuse puudumise tõttu ta diplomit ei saanud, kuid pääses ainsana oma kursuselt tööle Draamateatrisse.
Baskin oli aastatel 1951–1957 ja 1968–1980 Eesti Draamateatri, 1958–1961 Leningradi Komöödiateatri, 1961–1964 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia, 1965–1967 Leningradi oblasti filharmoonia ning 1967–1969 Leningradi Music Halli näitleja ja sõnakunstnik. Ta oli tuntud ka estraadikunstnikuna, aastatel 1952–1955 esines koos Jüri Järvetiga, hiljem oma sooloõhtutel.
Menukas konferansjeeaeg 1960. aastate lõpul möödus Baskinil Eesti ja Venemaa mitmetes teatrites. 1973. aastal hakkas Baskin juhtima igapühapäevase raadiosaate "Meelejahutaja" näitetruppi, mida tegi ta peaaegu seitse aastat.. 1995. aastal, kui saade lõpetati, oli valminud tuhatkond saadet.
1980. aastal asutas Baskin Vanalinnastuudio ja oli aastani 2001 selle kunstiline juht (1997–2000 ka direktor) ning aastatel 2001–2004 lavastaja. Teater suleti 2004. aastal ning trupp koondati, nende hulgas olid Kadri Adamson, Väino Laes, Marika Korolev, Anne Paluver jpt. Baskin jätkas trupi ja tehnilise personaliga, asutades koos Aarne Valmisega 2005. aastal uue teatri – Vana Baskini Teatri.
Baskin oli 1998. aastast alates Eesti Keskerakonna liige. Ta kandideeris 1993., 1996., 2002., 2005., 2009. ja 2013. aastal kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas ning osutus valituks 1996. ja 2002. aastal. Samuti kandideeris Baskin 1999., 2003. ja 2007. aastal Riigikogu valimistel, kuid ei osutunud valituks.
Eino Baskin abiellus 1954. aastal Ita Everiga ning nende kooselust sündis poeg Roman Baskin. Abielu purunes paar aastat hiljem.
Teist korda abiellus ta 1961. aastal Galina Dõrdinaga. Neil sündis tütar Nora, kes suri väikelapseeas. Abielu kestis 38 aastat, kuni Galina surmani.
Kolmanda abielu sõlmis ta 2000. aastal Veera Tolliga. Nende vanusevahe oli 28 aastat.
Eino Baskinil ja Malle Pärnal on tütar Katrin Pärn.
Eino Baskin elas üle kaks südameinfarkti ja istus kahel korral vanglas.
1987. aastal valmis temast dokumentaalfilm "Lend üle mägede" (režissöör Heini Drui) ning 2012. aastal dokumentaalfilm "Baskin" (režissöör Manfred Vainokivi). Ivar Põllu on kirjutanud näidendi "Baskin ehk Nalja põhivormid" (2015).
Tsitaadid Vikitsitaatides: Eino Baskin |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Eino Baskin, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.