Narmada Jõgi

See voolab läbi oru Vindhya mägedest lõunas ja Satpura mägedest põhjas lääne suunas ning suubub Gujarati osariigis Araabia merre. Jõe pikkus on umbes 1312 km.

Narmadat peetakse Gangese ja Yamuna järel pühaduselt kolmandaks jõeks Indias. Sellepärast on jõe ääres palju palverändude sihtkohti, sealhulgas Maheshwar ja Omkareshwar Madhya Pradeshi osariigis. Eriti vagaks peetakse rännata allikast suudmeni ning seejärel mööda teist jõekallast tagasi. See ränd võib võtta kuni kaks aastat.

Hoshangabadi ringkonnas Narmada jõe oru keskel 40 km Hoshangabadist kirdes Narmada leiukohas avastas geoloog Arun Sonakia 1982. aastal kiviaegse, umbes 236 000 aasta vanuse koljulae, mida nimetatakse Narmada Man või Narmada Skull Cap ning omistatakse Homo erectus '​ele. See sarnaneb ka Homo helmei '​ga. Seda peetakse perekonna Homo vanimaks kivistiseks Lõuna-Aasias. Leiti ka 700...200 tuhat aastat vana pügmeoidi rangluu. Narmada jõe orust on kindlaks tehtud ka pleistotseeni suuremate väljasurnud imetajate luujäänused. Namada org on Lõuna-Aasia pleistotseeni tähtsaim leiupiirkond.

Narmada jõe arendamisele on mõned arheoloogilised leiukohad ja arhitektuurimälestised ette jäänud. Madhya Pradeshi valitsuse arheoloogia, muuseumide ja arhiivide amet on teinud päästekaevamisi ning hulga templeid teise kohta viinud.