Munajuha

Munajuha areng, asend, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Munajuha puudub lõuatutel kaladel.

Roomajate munajuha on enamikul roomajatel paariline elund, mis areneb lootestaadiumis Mülleri juhast. Munajuha mängib rolli viljastumisel, seemnevedeliku hoidmisel ja transportimisel, munakoore moodustamisel, loodete (loote) elushoidmisel, muna munemisel. Eluspoegivatel roomajatel (vivipaaria) ka platsenta moodustamisel ja poegimisel jms.

Roomajate munajuhadel, millele on omane asümmeetria, eristatakse järgmisi piirkondi: munajuhalehter ja emakas, need on ühenduses kloaagi keskmise osa kusesoolega ja mille kaudu väljutatakse munad ning pojad. Osad autorid aga kasutavad siintoodust erinevaid termineid nagu munajuhakitsus ja munajuhaampull.

Madudel

Ka emaste madude kuse-suguelundkonda kuulub paariline munajuha. Osadel madudel, nagu mõnedel perekonda Tantilla liigitatud madudel, infraseltsi Scolecophidia sugukondadel ahassuumadulased ja pimemadulased ning kahel Anomalepidae maoperekonnal on vasem munajuha atrofeerunud või puudub.

Munajuha histoloogia ja morfoloogia ning asend on liigiti varieeruv ja oleneb ka emase mao reproduktiivsest seisundist.

Munajuha koosneb munajuha lehtrist, suurosast (magnum) ja emakast.

Munajuha funktsioonideks on viljastumine, seemnerakkude säilitamine (vt ka mitmikisadus), munade transport, munakoore formatsioon, kaltsiumi, vee ning toitainete transport munadesse, gaasivahetus, ema-loote toitainete varustuse tagamine ja munade väljutamine.

Seemnerakkude säilitamise täpseid mehhanisme emase mao kehas käesoleval ajal ei tunta. Emakalihaste 'keerdumise' hüpoteesi ei peeta osade uurijate poolt usaldusväärseks. Ka ei ole selge seemnerakkude säilitamise piirkond emase mao kehas, tõenäoliselt on seemnerakud näiteks rästiklastel, kuni ovulatsioonini, hoiul munajuhas aga täpse piirkonna osas pole kokkuleppele jõutud, need on kas munajuhalehtris või emakas.

Patoanatoomia

Vangistuses peetavatel emastel madudel, nagu koerpea-puuboal (Corallus caninus), Corallus enydris enydrisel, tiigerpüütonil (Python molurus bivittatus),Pituophis melanoleucus melanoleucusel ja maisi-roninastikul on avastatud munajuha pahaloomulist kasvajat adenokartsinoomi.

Imetajatel on munajuha munasarjast emakani viiv juha (paariline), mille kaudu ovotsüüt (munarakk) emakasse liigub.

Naistel

Naise munajuha osad on:

• emakaosa (pars uterína)
• munajuhakitsus (isthmus túbae uterinae)
• munajuhaampull (ampúlla túbae uterinae)
• munajuhalehter (infundíbulum túbae uterinae).

Kumbki munajuha algab munajuhalehtriga ja suubub munajuha emakasuistiku (ostium uterinum tubae) kaudu emakaõõnde.

Munajuha sein

Munajuha sein koosneb:

• Limaskestast (túnica mucósa) ühekihilise silinderepiteeli (epithelium simplex columnare) ja sidekoelise propriaga (propria) ,
• Lihaskestast (túnica musculáris) sisemise ring- ja välimise pikikihiga,
• Serooskestast (túnica serósa).

Munaraku viljastumine toimub, aktiveerunud spermatosoidide saabudes, munajuha ülaosas.

Inimestel seostatakse munajuhaga mitmeid haiguslikke seisundeid, vahel käsitletakse munajuhahaigusi koos munasarja haiguslike seisunditega.

Levinuimad haiguslikud seisundid on:

• munajuhapõletik ehk salpingiit
• munajuhalaienemine ehk saktosalpinks
• mäda munajuhas ehk püosalpinks
• vedelik munajuhas ehk hüdrosalpinks.

Esineb ka munajuharasedust.

Munajuha pahaloomulistest kasvajateks esineb adenokartsinoomi.

• munajuhakasvajad
• salpingograafia
• salpingo-ooforektoomia
• salpingo-ooforiit