Miadzieł
Miadzieł (valgevene-eesti transkriptsioonis Mjadzel, poola keeles Miadzioł, leedu keeles Medilas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Miadziełi rajooni ja Miadziełi külanõukogu halduskeskus.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Miadzieł asub Miastra ja Batoryna järve kaldal Narači rahvuspargi territooriumil.[viide?]
| Miadzieł | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
| |||||
 Miadziełi rajooni haldushoone | |||||
  Miadziełi lipp Miadziełi vapp | |||||
| Pindala | 8,48 km² | ||||
| Elanikke | 6949 (1.01.2024)  | ||||
| | |||||
| Koordinaadid | , 26° 56′ E | ||||
  | |||||
Haridust annavad gümnaasium, kaks keskkooli ja muusikakool, koolide jaoks on ehitatud internaat. Linnas on ka kultuurimaja, klubihoone ja kolm raamatukogu. Miadziełis on toiduainetetööstus.[viide?]
Vaatamisväärsusteks on Miastra järve poolsaarel asuv linnamägi (X–XIII sajand) ja selle juures asuv kääbaskalmistu, linnuse ase (XV–XVIII sajand), mõisa park (XVIII sajand), katoliku kirik koos selle juures asuva karmeliitide kloostriga aastast 1754 ja ristimägi aastast 1765. Miadziełi kindlus on hävinud.[viide?]
Linna järgi on nime saanud Volhovi lademe Mjadeli kihistu.
Ajalugu
Miadziełit on esimest korda mainitud aastal 1324. Arheoloogilistel andmetel asus asula toona Miadziełi järve saarel, tänapäevasesse paika kolisid sealsed asukad aga XIV sajandi lõpus – XV sajandi alguses. Tõenäoliselt oli kolimise põhjuseks katkuepideemia.[viide?]
Kuni XX sajandi alguseni jagunes Miadzieł kaheks osaks. Põhjapoolsem neist kandis nime Stary Miadzieł (Стары Мядзел) ja seda mainitakse esimest korda aastal 1454, lõunapoolsem kandis nime Novy Miadzieł (Новы Мядзел) ja seda mainitakse esimest korda aastal 1463.[viide?]
Stary Miadzieł kuulus läbi aegade erinevatele magnaatidele, nende seas Radziwillidele, Sakaitistele ja Raiskitele. Sõjas Moskvaga põletati asula maha ja aastal 1543 ehitati sinna uus kabel. Aastal 1736 sai Stary Miadziełist alev. Aastal 1762 sai alev õiguse neli korda aastas laata pidada.[viide?]
Novy Miadzieł oli algselt kroonile kuuluv alev. XVI sajandi keskel sai sellest mõneks ajaks linn. Sealseil elanikel oli palju privileege, nii näiteks valisid nad endile ise foogti. Nii kutsuti sealseid elanikke "lihtrahvast aadlikeks". Asulat haldasid staarostid. Alevi juures asus ka Miadziełi kindlus, mis hävis Põhjasõja käigus.[viide?]
Poola jagamisel läks Miadzieł aastal 1793 Venemaa koosseisu. Algul hakkasid alevid kuuluma Minski, hiljem aga Vilno kubermangu. XX sajandi alguses need ühendati.[viide?]
Pärast Esimest maailmasõda kuulus Miadzieł Poola koosseisu. 1939. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu, ühtlasi muudeti alev külaks. Miadziełist sai taas alev aastal 1959. Aastal 1998 sai Miadziełist linn.[viide?]
Rahvastik
Geneetiliste uuringute põhjal on Miadziełi ja selle ümbruskonna elanike seas levinud haplotüüp B2-D2-A2, mida seostatakse Uurali keeli kõnelevate rahvastega. Oletatavasti elasid seal uurali keeli kõnelevad inimesed veel keskajal.[viide?]
Kuni XIX sajandini oli Novy Miadziełis arvukas leedulaste kogukond. Alevis oli leedu kool ja kirikus peeti leedukeelseid jumalateenistusi.[viide?]
Pilte
-
Miadziełi õigeusu kirik -
Miadziełi amfiteater -
Miadziełi ristimägi -
Miadziełi katoliku kirik
.jpg)
Tuntud elanikke
- Volha Vasilonak – Valgevene suusataja
Viited
Välislingid
Miadzieł – pildid, videod ja helifailid Wiki CommonsisThis article uses material from the Wikipedia Eesti article Miadzieł, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.