Martin Neithal (25.
märts">25. märts 1921 Keila, Harjumaa – 17. august 2000 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane.
1948. aastal lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli eksternina ja 1958. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna. 1975. aastal kaitses ta Eesti Teaduste Akadeemia juures filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "1920-ndate aastate eesti sotsiaal-olustikulise romaani mõningaid arengujooni".
Neithal oli 1958–1963 Keele ja Kirjanduse Instituudi bibliograaf, 1963–1993 teadur.
Martin Neithali peamised uurimisvaldkonnad olid eesti kirjanduse ajalugu (August Jakobsoni, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, Arved Viirlaiu jmt looming) ning üldine kirjandusteooria (stiili, meetodi, aja, karakteri ja eksistentsiaalse olemise probleemid). Ta oli "Eesti kirjanduse ajaloo" IV ja V köite kaasautor ning rahvusvahelise teatmeteose "Bibliographia Studiorum Uralicorum" (1917–1987) IV köite (Helsingi, 1993) eesti kirjandusteadust käsitleva osa koostaja.
Ta avaldas üle 20 teadustrükise.
Martin Neithal oli laevandusettevõtte kaasomaniku poeg ja kirjandusteadlase Reet Neithali abikaasa.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Martin Neithal, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.