Mari Adamson: Eesti tekstiilikunstnik

aastani Marie Vassiljev, 1927–1936 Sannamees; 1. märts 1908 Volossovo – 3. jaanuar 2000 Tallinn) oli eesti tekstiilikunstnik ja pedagoog.

Omandas kunstihariduse 1923–1927 Riigi Kunsttööstuskoolis (naiskäsitöö erialal) ja 1927–1928 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (maali alal). Täiendas end 1928–1929 Pariisi vabaakadeemiais ja rakenduskunstiateljeedes, hiljem õpireisidel Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Kanadas. Töötas 1929–1931 Tallinna moeateljees Medea kunstnikuna, 1944–1950 Kunstitoodete Kombinaadi tekstiili- ja dekoratiivkudumisateljee kunstilise juhina.

Oluline on Mari Adamsoni roll kunstipedagoogina. Aastatel 1944–1977 töötas ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, olles peamise aja tekstiili- ja kostüümikateedri juhataja ning 1964. aastast professor. Mari Adamsoni panuseks Eesti kultuurilukku on ka tema suurejooneline kingitus Eesti Kunstimuuseumile (ligi 1000 Adamson-Ericu teost), mis oli aluseks Adamson-Ericu muuseumi loomisele 1983. aastal.

Ta oli abielus skulptor Ferdi Sannamehega, kellega tal oli poeg Johani (1928–1963). 1936. aastal abiellus kunstnik Adamson-Ericuga.

Mari Adamson nukumeistrina

1928. aastal Pariisis elades töötas Mari Adamson majanduslike olude sunnil dekoratiivnukkude ateljees. 1929. aastal jõudis Adamson tagasi Eestisse ning asus töötama Tallinna moeateljeesse „Medea“, kus ta tegi peamiselt mänguasju: koer Bonzosid, Miki-Hiiri jt filmilikke lelusid. Kui ateljee 1930. aastate alguses suleti, töötas Adamson edasi vabakutselise nukumeistrina. 1930. aastatel oli Mari Adamson nukkude valmistajana Eestis tuntud ja tunnustatud. Kuni 1937. aastani valmistas ta MARI kaubamärgi all u 400 erinevat nukku ja mängulooma. MARI nukke ja mänguasju peeti väga meisterlikeks ning isikupärasteks, noppides auhindu ka rahvusvahelistelt näitustelt. Eestis osales ta põllumajandus- ja kunstinäitustel peamiselt rahvariietes nukkudega. 1934 tõi ta Antwerpeni ja 1937 Pariisi näituselt kaasa kaks esikohta dekoratiivloomade ja –nukkude arvestuses. Samuti osales ta 1935. aastal Ameerika Ühendriikides Balti riikide rändnäitusel, mis hõlmas üheksat linna.

Peamiselt valmistas Mari Adamson plüüsist käpikloomi ja nukke, tehes seda aktiivselt kuni 1937. aastani. 1940. aastatel tegeles Adamson pigem kujutava kunstiga ning sai juba tuntuks ka tekstiilikunstnikuna. Hiljem jätkas ta küll nukkude valmistamist, kuid tegi seda vaid üksikute näituste jaoks.

Mari Adamson graafikuna

Mari Adamson viljeles monotüüpiat juba enne II maailmasõda ning tõsisemalt jälle 1960. aastate keskpaigast. Tema monotüüpiate seas on abstraktseid kompositsioone, gobeläänikavandeid, maastikke ja rohkesti lilli. Need monotüüpiad on maalilised, enamasti suhteliselt õrnatoonilised ja üle maalimata.

Mari Adamson tekstiilikunstnikuna

1940. aastatel sundis sõjast tingitud materjalipuudus otsima uusi kunstilisi väljundeid. Adamsoni loomingus said valdavaks vaibad. Kõige suuremat tunnustust pälvisid dünaamilise kompositsiooni ja peene materjalitunnetusega monumentaalsed seinavaibad. Tema vaiba ja mööbliriide kavandid said mitmeid auhindu.

Alustas esinemist näitustel 1929. Kunstniku loomingut on tutvustatud rohkem kui 300 näitusel ning ta on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi autasusid. 1996. aastal hinnati Mari Adamsoni elutööd Kristjan Raua nimelise preemiaga.

Aastatel 1930–1932 oli ta ühingu Dekoor, 1932. aastast RaKü ja 1944. aastast Kunstnike Liidu liige.

• Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
• Tartu Kunstimuuseum
• Eesti Ajaloomuuseum
• Tallinna Linnamuuseum
• Disainimuuseum, Helsingi
• Tartu Mänguasjamuuseum

• 1974 Eesti NSV rahvakunstnik
• 1994 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
• 1996 Kristjan Raua preemia (meie tekstiilikunsti klassik, preemia kogu loomingu eest)
• 1999 Valgetähe III klassi teenetemärk

• Foto Mari Adamsonist - Eesti Kunstimuuseum SA, EKM j 55713:1 FK 1003:1, Muisi link: https://www.muis.ee/museaalView/2887312
• Teineteisele elatud elu – Naistemaailm, 8. september 2002