Rüütelkond Maapäev

aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne. ning oli ka Eesti-, Läti- ja Kuramaa rüütelkonna juhtivorgan 16.–20. sajandil.

Rüütel- ja maiskonna Maapäevad toimusid üldiselt iga kolme aasta tagant ning seal pidid osalema kõik rüütlimõisate omanikud, puudujaid trahviti karmilt. Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid ning esitati neid valitsejale, esialgu Rootsi kuningale, hiljem Vene keisrile.

Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi: rüütelkonna juht (Eestimaa rüütelkonnal peamees, Liivimaal ja Saaremaal aadlimarssal), samuti kreisi kohtuametnikke.

Maapäevade vaheajal täitis rüütelkonna kõrgeima juhtorgani rolli rüütelkonna nõukogu (Eestimaa kubermangus) või aadlikonvent (Liivimaa kubermangus), kuhu kuulusid rüütelkonna juht (peamees või aadlimarssal), 12 maanõunikku ja 12 kreisisaadikut.

Maapäevad olid Läänemere kubermangude aadelkonnale ka kõige olulisemaks ühiskondlikuks sündmuseks, mille ajal toimusid pidulikud jumalateenistused, peod, ilutulestikud, ballid ja teatrietendused.

• Eestimaa Maapäev
• Saaremaa maapäev
• Kuramaa maapäev
• Vana-Liivimaa Liivimaa maapäev