Lars Norén: Rootsi kirjanik

mai">9. mai 1944 Stockholm – 26. jaanuar 2021 Stockholm) oli rootsi näitekirjanik, luuletaja ja teatrilavastaja.

Lars Norén oli tunnustatud ja armastatud nii kodu- kui ka välismaal. Teda peetakse tänapäeva suurkujuks ja tema loomingut võrreldakse näitekirjaniku August Strindbergi ja filmilavastaja Ingmar Bergmani loominguga.

Lars Norén debüteeris luuletajana 1960. aastatel. 1970. aastail sai temast nii näitekirjanik kui ka lavastaja. Aastail 1999–2007 töötas Kuninglikus Draamateatris, oli Riksteatri juht. Aastail 2009–2011 oli ta Göteborgi Folkteatri juht.

Lavastajana tõi ta teiste seas lavale Aischylose, Tšehhovi, Ibseni ja Shakespeare'i teoseid.

Eesti keeles on tema teostest ilmunud "Öö on päeva ema. Vaikne muusika" (2004, sarjas "Loomingu Raamatukogu", tõlkinud Ülev Aaloe).

Lars Norén oli kolm korda abielus. Tema kolmas abikaasa oli näitleja Annika Hallin. Abielu kestis 2007–2013 ja sellest sündis laps. Esimesest abielust oli tal samuti laps.

Norén suri koroona (COVID-19) põhjustatud tüsistustesse 26. jaanuaril 2021, olles 76-aastane.

Noréni näidendid Eesti teatris

• "Ja anna meile varjud" (esietendus 27. detsembril 1993; Eesti Draamateater; lavastaja Mikk Mikiver)
• "Öö on päeva ema" (esietendus 19. augustil 2003; Tallinna Linnateater; lavastaja Terttu Savola)
• "Vaikne muusika" (2007; Eesti Draamateater; lavastaja Priit Pedajas)
• "Deemonid" (esietendus 19. septembril 2014; Vanemuine; lavastaja Andres Noormets)

• 1985 – Kellgreni auhind
• 1998 – Põhjamaade näitekirjandusauhind
• 2003 – Rootsi Akadeemia Põhjamaade kirjandusauhind
• 2017 – Selma Lagerlöfi auhind