Kvadriivium

5. sajandil, peale barbarite sissetungi Rooma aladele, toimus teaduse, hariduse ja kultuuri suur langus, kuid kiriku roll nende valdkondade edendamisel kasvas. Antiikaja teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks. Sajand hiljem liigendati need triiviumiks, mille alla kuulusid grammatika, retoorika ja dialektika, ning kvadriiviumiks, mis koosnes järgmistest õppeainetest aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika.

Kvadriivium oli keskajal reaalteaduste kogumiskoht ja sellest kujunesid välja praeguse aja loodusteadused.

Aritmeetika

  Pikemalt artiklis Aritmeetika

Aritmeetikas kuulati loenguid arvude omadustest ja algebrast. Keskaegne aritmeetika põhines Vana-Kreeka õpetusel, aga 12. sajandil toodi Euroopasse ka hindu-araabia numbrisüsteem.

Geomeetria

  Pikemalt artiklis Geomeetria

Geomeetria oli väga algeline ning keskendus Maa suuruse, kuju ja asukoha mõõtmisele universumis.

Astronoomia

  Pikemalt artiklis Astronoomia

Astronoomia hõlmas planeetide asukohtade arvutamist ja uurimist ning seda teavet kasutati tuleviku ennustamiseks või mineviku seletamiseks. Kõige enam oli astronoomia aga kalendriteadus, kuna seda vajati liikuvate kalendripühade välja arvutamiseks.

Muusika

  Pikemalt artiklis Muusikateooria

Muusika keskendus meloodilisele kompositsioonile, ja kuna enamus üliõpilasi olid vaimulikud, siis nad keskendusid kirikus kasutatavate laulude õppimisele ja produtseerimisele.

• Triivium