Kuupsatelliit

Mõõtudelt on see 1×1×1 dm ja kogumass ei tohi ületada 1,33 kilogrammi. Selliste mõõtudega tehiskaaslast nimetatakse 1U-satelliidiks.

Esimesed kuupsatelliidid saatis kosmosesse 2003. aasta juunis Venemaa äriettevõte Eurockot, mis tegelebki satelliitide orbiidile saatmisega. 2012. aasta augusti seisuga on orbiidil umbes 75 kuupsatelliiti.

Esialgu ei olnud kuupsatelliidid mõeldud standardiks, kuid aja jooksul ta siiski muutus de facto standardiks.

2004. aasta seisuga maksis kuupsatelliidi valmistamine koos ülessaatmisega laias laastus 65–80 tuhat USA dollarit. See on suhteliselt väike summa võrreldes varasemate tehiskaaslastega, mis on jõukohane juba ka ülikoolidele ja eraettevõtetele. Enamik kuupsatelliite ongi valminud teadusasutustes, aga neid on valmistanud isegi suurte tehiskaaslaste tootja Boeing.

26. juulil 2006 saadeti ühe kanderaketiga välja 11 ülikooli ja eraettevõtte 14 kuupsatelliiti. See on suurim arv kuupsatelliite, mis on seni korraga välja saadetud. Start ebaõnnestus ja rakett hävis selle käigus koos kõigi kuupsatelliitidega. Hävinud kuupsatelliidid olid valmistatud muuhulgas Egiptuses, Itaalias, Lõuna-Koreas, Norras ja USA-s ning see kandis Valgevene läbi aegade esimest kuupsatelliiti.

Eestis valmistatud tehiskaaslane ESTCube-1 on 1U-satelliit. Enamik satelliite ehitatakse haridusasutustes, kuid ka paljud äriettevõtted on kuupsatelliite valmistanud. Kuupsatelliidi vorming on populaarne ka amatöörraadioside harrastajate seas.

Olemas on veel 2U- (2×1×1 dm) ja 3U- (3×1×1 dm) versioone.

• PCBSat
• Koit (tudengisatelliit)
• Hämarik (tudengisatelliit)