Kurkum

Kurkumit on kasutatud juba tuhandeid aastaid. Euroopasse tõid selle Araabia kaupmehed ning teda kasutati sageli odavama alternatiivina safranile. Kollajuure risoomi müükase harva toorelt, tavaliselt on see eelnevat keedetud ja kuivatatult pulbriks jahvatatud. Väga tugeva aroomiga, kirbe vürts meenutab ingverit.

Kurkum sisaldab eeterlikke õlisid ja kollast värvainet kurkumiini, mis on peaaegu identne india köögi peamises vürtsis safrani krookuses leiduva glükosiidiga. Kurkumit on nimetatud ka "india safraniks". Väljaspool india kööki kasutataksegi kurkumit safrani odava asendajana, mis annab toitudele meeldiva õrnkollase värvi. Eriti tähtis on see karrisegudes, mis peavad olema kindlat värvi. Kurkumit lisatakse mitmesugustele poes müüdavatele segudele ka seepärast, et see talub hästi valgust ja isegi päikesepaistet ning muidu kaotaksid segud kaubandusliku välimuse. Samal põhjusel lisatakse kurkumit ka juustule, jogurtile, kartuli- ja maisikrõpsudele, küpsistele, salatitele ja margariinile.

India toitudes ja vähemal määral mujalgi Lõuna-Aasias kasutatakse kurkumit mitte üksnes värvainena, vaid täisväärtusliku maitseainena.

Hindustanis peetakse kurkumit ravimtaimeks, mis puhastab organismi. Näiteks ajurveedas peetakse üleüldse maitseaineid ravimiteks ja ajurveeda asjatundjad soovitavad sageli maitseainetega haigusi ravida. Kurkumit soovitatakse ka sportlastele, kuna väidetavalt suurendab selle vürtsi tarbimine liigeste elastsust. Tänapäeva meditsiin pole seda seisukohta kinnitanud.

Hiina meditsiinis kasutatakse kurkumit luuvalu, menstruatsioonikrampide ja voolmete raviks. Samuti olevat kurkum kasulik köha, seedehäirete ja silmahaiguste korral.

Hiljutine uurimus tõestab, et kurkum on väga efektiivne depressiooni leevendaja.

Kurkum hoiab ära maksakahjustusi ja taastab kahjustada saanud maksarakkusid. Lisaks ennetab see pahaloomuliste vähirakkude levikut ja aitab kehast toidu kaudu saadud kantserogeene väljutavate ensüümide tekkele kaasa.