Koldsäälik

Koldsäälik on üks ulatuslikemalt levinud säälikuid. Teda leidub Põhja-Ameerika põhjaosast Alaskalt ja Labradori poolsaarelt kuni Lõuna-Ameerika põhjaosani, samuti paljudel Kariibi mere saartel, Kookossaarel ja Galápagose saartel. Kanada, Ühendriikide ja Mehhiko koldsäälikud on rändlinnud ja talvitavad troopikas.

Koldsääliku alamliike on paarikümne ringis , neid jaotatakse tavaliselt kolme rühma, enamasti lähtudes adultsete isaslindude pea värvusest, ning neid rühmi on varem käsitletud ka iseseisvate liikidena.

• aestiva rühm – rändsed alamliigid Põhja-Ameerikas;
• petechia rühm – paiksed alamliigid Lääne-India saartel;
• erithachorides rühm – paiksed alamliigid rannikualadel Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika põhjaosas

Pikkus 10-12 cm. [1] Isaslinnul on üleni erekollane alapool, kurgust allpool on kastanpruune triipe. Välimiste tüürsulgede siselabadel on kollased laigud. Troopilistel alamliikidel on kiird või pea üleni kastanpruunid.

Kanadas ja Ühendriikides on koldsääliku tüüpilisi elupaiku niisked võsad, kus sageli kasvab pajusid, eriti veekogude kallastel ja soistel aladel, kuid võib pesitseda ka parkides ja aedades. Ühendriikidest lõunas leidub teda sageli mangroovisoodes.

Koldsäälik meisterdab taimekoorest, -kiududest ja -villast tassikujulise pesa madala puu või põõsa püstiste oksaharude vahele. Kurnas on kolm kuni kuus, tavaliselt neli kuni viis muna. Toiduks on selgrootud, eriti putukad, ja marjad.