Kõrkja-Roolind

Kõrkja-roolind pesitseb enamikus Euroopas, ka Lääne- ja Kesk-Aasias, samuti Lääne-Siberis. Ta talvitub Ida- ja Kesk-Aafrikas. Eestis on ta arvukas: pesitsusaegset arvukust hinnatakse 150 000–250 000 paarile.

Kõrkja-roolind on väike kirju lind. Tema ülapool on pruunikas mustpruunide pikilaikudega, mis kaovad nimmepiirkonnas. Keha alapool on savikollane, küljed on tumedamad. Lagipeal koonduvad mustad tähnid tavaliselt neljaks pikitriibuks. Linnu tunnuseks on silma kohal nokast kuklani kulgev pikk ja lai ookrivärvi kulmutriip. Hoo- ja tüürsuled on pruunid, aga nende tipp on hallikas ja välislaba ääris punakaspruun.

Linnu üldpikkus on 13 cm või 15 cm. Tema tiiva pikkus on umbes 7 cm ja kaal 11–15 g. Isaseid linde on emastest väga keeruline eristada.

Kõrkja-roolind on insektivoor ehk toitub putukatest, harvem sööb marju ja muud.

Pesapaika ilmub kõrkja-roolind üsna hilja, levila keskosas alles mais. Tänu oma peidulisele eluviisile torkavad nad harva silma. Neid võib suvel kohata seal, kus pilliroo- ja hundipajutihnikud vee läheduses laiuvad.

Nende kohalviibimise reedab isaslindude laul, mida võib kuulda kogu ööpäev läbi, aga eriti intensiivselt laulavad linnud koidikul. Laul on meloodiline ning sisaldab palju mitmekesiseid kriiksuvaid ja kääksuvaid helisid ja vilesid, mis on osalt võetud teiste lindude laulust.

Kõrkja-roolind ehitab pesa tavaliselt vee lähedale ja vahel koguni otse vee kohale. Pesa asetseb rohttaimede varte või põõsaokste vahel maapinna lähedal, aga kui vee kohal, siis natuke kõrgemal.

• Kõrkja-roolind andmebaasis eElurikkus