James Cameron: Kanada filmirežissöör

august">16. augustil 1954) on Kanada filmirežissöör, leiutaja, insener, filantroop ja süvamereuurija.

James Cameron
James Cameron TED konverentsil 2013
Sünniaeg	16. august 1954 (69-aastane)
Sünnikoht	Kapunskasing, Kanada
Rahvus	kanadalane
Amet	filmirežissöör, stsenarist, produtsent, filantroop, teadlane
Abikaasa	Suzy Amis (2000–...)
Auhinnad Oscar 3 "Titanic" Emmy auhind 1 "Years of Living Dangerously" Kuldgloobus 2 "Avatar", "Titanic"

Tema loodud on teiste hulgas filmid "Terminaator" (1984), "Tulnukad" (1986), "Titanic" (1997) ja "Avatar" (2009).

26. märtsil 2012 jõudis Cameron Deepsea Challenger veesõidukiga Mariaani süviku põhja ehk ookeani sügavaimasse ossa. Ta on esimene inimene, kes tegi seda üksinda laskumisel ja üks vaid kolmest inimesest, kes seda üldse kunagi teinud on.

Kokku on Cameron filmide lavastamise eest teeninud 2 miljardit dollarit Põhja-Ameerikas ning 6 miljardit dollarit üle maailma. Kui inflatsiooni mitte arvesse võtta siis on Cameroni filmid "Titanic" ja "Avatar" kaks suurima kogutuluga filmi läbi aegade – vastavalt 2,19 miljardit dollarit ja 2,78 miljardit dollarit. Cameron on olnud produtsendiks kahele filmile kolmest, mille kogutulu on ületanud ülemaailmselt 2 miljardit dollarit.

2011. aasta märtsis nimetas ajakiri Vanity Fair Cameroni Hollywoodi enim teeninud isikuks, kelle 2010. aasta hinnanguline kasum oli 257 miljonit dollarit.

2013. aasta oktoobris nimetati Cameroni järgi uus liiki Venetsueela konn Pristimantis jamescameroni, tunnustades tema jõupingutusi keskkonnateadlikkuse valdkonnas ja lisaks veganismi avaliku reklaamimise eest.

James Cameron sündis aastal 1954 Kapuskasingis Kanadas. Tema isapoolne esiisa oli pärit Šotimaalt ja saabus Kanadasse aastal 1825.

Cameron kasvas üles Chippawas Ontarios ja õppis Stamfordi keskkoolis Niagara Fallsis. Kui ta oli 17 aastat vana, kolis tema perekond Breasse Californias. Ta langes välja Sonora keskkoolist ja seejärel asus õppima Brea Olinda keskkooli, et omandada keskharidus.

1973. aastal hakkas Cameron Fullertoni kolledžis õppima füüsikat, seejärel vahetas õppekava inglise keele vastu, aga langes siiski välja enne 1974. aasta sügissemestrit. Seejärel töötas ta mitmesugustel töökohtadel – sealhulgas veokijuhina. Vabal ajal tegeles ta kirjutamisega. Selle aja jooksul tegi ta ise endale selgeks eriefektide teooria.

Cameron jättis töö veokijuhina, et minna edasi filmitööstusse. Lugedes Syd Fieldi raamatut "Stsenaarium", ilmnes talle, et teaduse ja kunsti integreerimine on võimalik. Ta kirjutas kahe sõbraga valmis kümneminutilise teadusliku lühifilmi stsenaariumi, mille nimeks sai "Xenogenesis". Nad kogusid raha, et rentida kaamera, objektiivid, filmivarud ja stuudio. Film sai lindistatud 35 mm rullile. Cameron ja tema sõbrad demonteerisid kaamera täielikult, et mõista, kuidas see töötab, ja kulutasid poole esimesest võttepäevast, et aru saada, kuidas seda kasutada.

Cameron oli "Xenogenesise" režissöör, stsenarist, produtsent ja disainer. Ta jätkas filmitegemise tehnikate õpinguid ning alustas Roger Corman Studios tööd miniatuursete mudelite ehitajana. Kiiresti valmistatud ja väikese eelarvega toodetud mudelite ehitamine tutvustas Cameronile efektiivseid ja odavaid töövõimalusi.

1981. aastal palgati Cameron eriefektide lavastajaks filmile "Piranha II: The Spawning". Esialgne lavastaja Miller Drake lahkus projektist loominguliste lahkhelide tõttu produtsent Ovidio Assonitiga, kes seejärel andis Cameronile tema esimese töökoha lavastajana. Hiljem vallandas Ovidio ka Cameroni, kuna viimane ei suutnud tema nõudmisi täita. Siiski palus Ovidio Cameronil võtetele jääda ja assisteerida filmimise juures.

Sisestseenide filmimisel Roomas Itaalias sai Cameron toidumürgistuse. Haiguse ajal nägi ta õudusunenägu selle kohta, kuidas võitmatu robot-palgamõrtsukas tulevikust teda tapma saadeti, mis andis talle idee "Terminaatori" jaoks – film, mis Cameroni filmikarjääri jõudsalt alustas.

"Terminaator" (1984)

Pärast "Terminaatori" stsenaariumi kirjutamist otsustas Cameron selle maha müüa, et saaks ise lavastajatooli istuda.

Produktsioonifirmad, kellega ta ühendust võttis, olid küll projektist huvitatud, aga ei olnud nõus laskma kogenematul filmilavastajal sellega tegeleda. Lõpuks leidis Cameron firma Hemdale Pictures, mis lubas tal oma filmi lavastada. Pacific Western Productionsi asutaja Gale Anne Hurd, kes oli varem Cameroniga koos Roger Cormani firmas töötanud, ostis temalt "Terminaatori" stsenaariumi ära ühe dollari eest, tingimusel, et filmi lavastab Cameron. Hurd palgati produtsendiks ja Cameron sai esimese lavastajakogemuse. Filmi turustas Orion Pictures. Hurd ja Cameron olid omavahel abielus aastatel 1985–1989.

"Terminaatori" nimitegelasena kujutas Cameron ette meest, kes ei oleks eriti musklis ja suudaks rahva sekka sulanduda. Kaaluti näitlejat Lance Henrikseni, ent kui Cameron kohtus Austria kulturist Arnold Schwarzeneggeriga, et pakkuda talle Kyle Reese'i osa, nõustusid mõlemad, et tapjaküborgist pahategelase roll oleks tema osatäitmisel palju mõjukam. Henriksenile anti filmis väiksem roll ja Kyle Reese'i hakkas mängima Michael Biehn. Nendele lisandus veel Linda Hamilton, kes mängis ikoonilist Sarah Connorit.

"Terminaatorist" sai kassahitt, mis ületas Orion Picturesi ootusi. Firma oli pakkunud, et filmi võetakse kui tavalist ulmekat, mis peaks kinodes vastu vaid nädala. Tegu oli väikese-eelarvelise filmiga, mille tegemine maksis 6,5 miljonit dollarit. Kulude vähendamiseks lindistati helirajad näiteks stereo asemel monoformaadis (üherealisena). "Terminaatori" ülemaailmset tulu hinnatakse 78 miljonile dollarile.

"Tulnukad" (1986)

Järgmisena alustas Cameron "Tulnukale" (Ridley Scotti 1979 aasta film) järje loomist, nimetades selle "Tulnukateks" ja palgates kuulsasse Ellen Ripley rolli taas Sigourney Weaveri.

Cameroni sõnul oli "Tulnukate" filmimeeskond tema vastu vaenulik, pidades teda Ridley Scotti nigelaks aseaineks. Ta soovis neile "Terminaatorit" näidata, aga suurem osa meeskonnast keeldus seda vaatamast ja jäi tema lavastamise suhtes skeptiliseks läbi terve produktsiooniaja. Sellest ja teistest kaadritagustest probleemidest (teiste seas tüli mittekoostööalti operaatoriga ja ühe peaosatäitja väljavahetamine) hoolimata sai "Tulnukatest" edukas kassahitt. See sai teiste seas parima naispeaosa (Weaverile) ja parima kunstnikutöö Oscari nominatsioonid ning film võitis parimate heli- ja eriefektide Oscari auhinnad. Lisaks sellele pääses "Tulnukad" koos peaosatäitja Sigourney Weaveriga ajakirja Time kaanele, kuna filmil oli tugev feministlik toon tänu mitmele võitlusstseenile, mida viisid läbi naistegelased.

"Terminaator 2: kohtupäev" (1991)

"Terminaatori" edu järgselt kerkisid jutud järjest, et jätkata Sarah Connori lugu tema võitlusest tulevikumasinate vastu.

Kuigi Cameron oli peamise idee juba välja käinud ja Schwarzeneggergi oli huvitatud selle loo jätkamisest, tekkisid probleemid sellega, et kellel on filmile õigused ja ka järjeks vajalike eriefektide logistikaga. 1980ndate lõpus õnnestus Mario Kassaril (Carolco Pictures) õigused järjele endale saada, mis lubas Cameronil "Terminaator 2: kohtupäev" nime kandva filmi produktsiooniga algust teha.

Linda Hamilton naasis kuulsa Sarah Connori rolli täitma. Ka Schwarzenegger esines uuesti Terminaatorina, ent seekord kaitsja, mitte ründajana. Uueks pahategelaseks, kelleks on uuem Terminaatori mudel T-1000, palkas Cameron näitleja Robert Patricku, kes oli välimuselt teravaks kontrastiks Schwarzeneggerile. Cameroni selgituse kohaselt tahtis ta sellesse rolli kedagi, kes oleks äärmiselt kiire ja nõtke, võrreldes filmi roboteid tanki ja Porschega.

Cameron tahtis algselt seda täiustatud Terminaatori mudelit ka esimeses filmis tutvustada, aga tolleaegsed eriefektid ei olnud veel piisavalt arenenud.

TriStar Pictures nõustus filmi levitama, kuid nõudis kindlat esilinastuse kuupäeva, mis pidi olema umbes aasta pärast filmimise algust. Filmi kirjutasid Cameron ja tema kauaaegne sõber William Wisher Jr. Nagu ka Cameroni eelmine film "Sügavik", oli "Terminaator 2: kohtupäev" näol tegemist oma ajastu ühe kalleima filmiga, mille eelarve ulatus 100 miljoni dollarini. Selle filmi suurimaks katsumuseks osutusid eriefektid, millega loodi pahalane T-1000. Kõigest hoolimata, saadi film õigeaegselt valmis ja saadeti kinodesse 3. juulil 1991.

"Terminaator 2" (lühendatult "T2") purustas mitu kassaedurekordit, teenides Ameerika ja Kanada kinodes üle 200 miljoni ja kogu maailmas üle 300 miljoni dollari, olles sellega aasta suurima sissetulekuga film. See võitis neli Oscarit: parima grimmi, parima helitöö, parimate heli- ja parimate visuaalefektide eest.

James Cameron rääkis küll 1990. aastatel mitu kordi kolmandast "Terminaatori" filmist, ent ei tulnud kordagi välja ühegi lõpetatud ideega. Pärast Carolco pankrotti minekut läksid frantsiisi õigused Kassari ja Vajna kätte. "Terminaator 3: masinate mäss" linastus 2003. aasta juulis ilma Cameroni osaluseta. Filmi lavastas Jonathan Mostow ja Schwarzenegger täitis jälle Terminaatori rolli.

"Titanic" (1997)

Cameronile pakkus huvi RMS Titanicu uppumine 1912. aastal ning ta otsustas oma järgmise stsenaariumi selle põhjal kirjutada. Filmi tegevus keerles kahe erinevast sotsiaalsest klassist pärit noore armastaja ümber, kes kohtuvad kuulsa laeva pardal. Enne produktsiooni algust sukeldus Cameron korduvalt Atlandi ookeani põhja ja filmis ehtsat Titanicu vrakki, mille ta seejärel lisas ka filmi lõppversiooni. Suur osa filmi dialoogidest said nendel sukeldumistel kirja pandud.

Cameroni eelarve selle filmi tegemiseks ulatus 200 miljoni dollarini, tehes "Titanicust" kõigi aegade kõige kallima filmi sel hetkel. Enne filmi linastumist naeruvääristati seda selle kalliduse ja pikendatud produktsiooniaja tõttu.

"Titanic" esilinastus kinodes 19. detsembril 1997. Esimesel nädalavahetusel teenis see 23,8% vähem (28,6 miljonit dollarit), kui teisel (35,4 miljonit dollarit). See oli mitu kuud vaadatuim film, tuues lõpuks sisse 600,8 miljonit dollarit Ameerika ja Kanada publikult ning rohkem kui 1,84 miljardit dollarit ülemaailmselt. "Titanicust" sai kõigi aegade kõige tulusam film ja samuti oli tegu esimese filmiga, mis ületas ülemaailmselt 1 miljardi piiri kassatuludes. See oli enim teeninud film aastatel 1998–2010, ent siis möödus sellest "Avatar" (Cameroni 2009. aasta hittfilm).

Laeva uppumisel ja hävimisel kasutatud eriefekte peeti enneolematuteks. Hoolimata varasemast kriitikast filmi produktsiooni suunas teenis see 14 Oscari nominatsiooni ja võitis neist 11, mis tegi "Titanicust" ka kõige rohkem Oscareid võitnud filmi (viigiseisus "Ben-Huri" ja hiljem "Sõrmuste Isanda" kolmanda osaga). Parima lavastaja Oscarit vastu võttes hõiskas Cameron: "Ma olen maailma kuningas!" – täpselt nagu tema filmi peategelane seda tegi "Titanicu" alguses. Parima filmi Oscari saamise järel palus ta teha leinaminuti tuhande viiesaja mehe, naise ja lapse auks, kes Titanicul hukkusid.

Cameron teatas 2010. aasta märtsis, et "Titanic" lastakse uuesti välja 3D-formaadis 2012. aasta aprillis, et mälestada laeva uppumise sajandat aastapäeva. Taaslinastuste järel jõudis "Titanicu" kodumaine tulu 658,6 miljoni dollarini ja ülemaailmne tulu 2,18 miljardi dollarini, tehes sellest teise filmi maailmas, mis on ületanud 2 miljardi dollarilise kassatulu piiri (esimene oli "Avatar").

"Avatar" (2009)

2005. aasta juunis teatati, et Cameron töötab paralleelselt projektidega "Projekt 880" (hiljem tuntud kui "Avatar") ja "Alita: Lahinguingel" (koomiksisarja "Lahinguingel Alita" adaptatsioon). Mõlemad filmid pidid tulema 3D-formaadis filmituna. Sama aasta detsembris väitis Cameron, et tahab "Lahinguingli" enne valmis saada ja sinna järgi "Avatari" filmida. 2006. aasta veebruariks muutis ta eesmärke ja otsustas "Avatari" varem filmida. Ta mainis, et kui mõlemad filmid osutuvad edukateks, tahaks ta neist triloogiad teha. "Alita: Lahinguingli" produktsioon algas lõpuks aastal 2016 – filmi kirjutab ja produtseerib Cameron ning lavastab Robert Rodriguez.

"Avataril" oli hinnanguliselt 300 miljoni dollariline eelarve ja film linastus 18. detsembril 2009. Tegemist oli Cameroni esimese täispika filmiga alates 1997. aasta "Titanicust". Film koosneb peaaegu täielikult arvutiga genereeitud animatsioonist, mille puhul on kasutatud edasijõudnumat varianti "performance-capture" tehnikast. James Cameron oli 80 lehekülje pikkuse jupi stsenaariumit "Avatari" tarbeks kirjutanud juba aastal 1995 ja teatanud aastal 1996, et hakkab selle filmiga tegelema pärast "Titanicu" valmimist. Cameron selgitas, et viivitus oli tingitud sellest, et ükski produktsioonifirma ei olnud nõus rahastama vajaliku tehnoloogia väljaarendamist, mida oli tarvis luua soovitud tulemuse saavutamiseks.

"Avatar" pidi originaalis linastuma 2009. aasta maikuus, aga esilinastus lükati edasi detsembrisse, et anda rohkem aega filmis kasutatud keeruka CGI töötlemiseks ning ka seetõttu, et rohkemad kinod saaksid endale paigutada 3D-projektorid. Cameroni algne plaan oli väljastada "Avatar" vaid 3D-formaadis.

"Avatar" murdis mitmed kassarekordid oma algse kinotsükli ajal. See teenis Ameerikas ja Kanadas 749,7 miljonit dollarit ja sai selle regiooni enim teeninud filmiks läbi aegade (edestades Cameroni "Titanicut")."Avatarist" sai ka esimene film, mis teenis ülemaailmselt üle 2 miljardi dollari kassatulu (2,74 miljardit dollarit täpsemalt). Film sai üheksa Oscari nominatsiooni ja see võitis neist kolm (kaasa arvatud parimate eriefektide Oscar).

"Avatari" edu tegi Cameronist Hollywoodi aasta 2010 kõige rohkem teeninud isiku (257 miljonit dollarit).

"Avatari" järjed (2020–2025)

2013. aasta augustis teatas Cameron, et plaanib üheaegselt filmida "Avatarile" kolm järge, mis linastuks just detsembrikuus aastatel 2016, 2017 ja 2018.

14. jaanuaril 2015 andis ta teada, et kõigi kolme järje kuupäevad lükkuvad aasta võrra edasi.

Aastal 2017 algas "Avatari" järgede produtseerimine. Uue plaani kohaselt esilinastub esimene järg aastal 2020, teine 2021 ja ülejäänud kaks 2024 ja 2025. Järgede eeldatavaks eelarveks oletatakse olevat kokku üle 1 miljardi dollari.

Kuigi ka kaks viimast järge on välja reklaamitud ja heaks kiidetud, ütles Cameron 26. novembril 2017 ühes intervjuus, et kui "Avatari" teine ja kolmas osa ei teeni piisavalt palju raha, jäävad neljas ja viies tegemata. 

Teised tulevased projektid

Cameroni firma Lightstorm Entertainment ostis 2012. aasta oktoobris õigused Taylor Stevensi romaanile "The Informationist", millele palgatakse eraldi stsenarist, samal ajal kui Cameron tegeleb "Avatari" järgedega.

Teine projekt, mille Cameron on välja käinud, on film Hiroshima ja Nagasaki pommitamisest, mida vaadeldakse läbi Tsumotu Yamaguchi kogemuse, kes on üle elanud mõlemad rünnakud. Cameron kohtus Yamaguchiga vaid mõned päevad enne tema surma aastal 2010.

2017. aasta jaanuaris teatati, et Cameron naaseb "Terminaatori" frantsiisi juurde produtsendi ja loomingulise konsultandina. Sarja uue filmi lavastajaks saab Tim Miller. Sama aasta maikuus kinnitas Arnold Schwarzenegger, et nii tema kui ka James Cameron löövad uue filmi valmimisel kaasa.

Ka teatati 2017. aasta jaanuaris, et Cameron plaanib teha dokumentaalfilmi ulmekirjanduse ajaloo kohta.

Aastal 1998 asutasid James ja John David Cameron digitaalmeedia firma earthship.tv, millest sai hiljem Earthship Productions. Firma produtseeris otseülekannetena tehtud dokumentaalfilme Atlandi ja Vaikse ookeani põhjadest. John Cameroni projektide hulka Earthship Productionsi all kuuluvad näiteks "Ekspeditsioon: Bismarck" (2002) ja "Titanic: Sügaviku vaimud" (2003).

Cameron kiidab tugevalt stereoskoopilisi digitaalseid 3D-filme. Oma 2003. aasta intervjuus "Sügaviku vaimude" IMAX 2D dokumentaalfilmi teemadel mainis ta, et hakkab edaspidi kõike vaid 3D-formaadis filmima.

Cameron kaasasutas Digital Domaini – eriefektide produtseerimise ja tehnoloogia firma.

Lisaks on tal plaanis luua 3D-projekt esimese Marsi reisi kohta. Ta on 2011 Marsi Teaduste Laboratooriumi teadustiimi liige.

26. veebruaril 2007 teatas Cameron, et tema ja lavastaja Simcha Jacobovici on dokumenteerinud Talpioti hauakambri avamise, mida peetakse Jeesuse hauaks. Iisraeli ehitustööliste poolt 1980. aastal leitud hauakambris olevad nimed kattuvat Jeesuse ja tema lähedaste isikute nimedega. Dokumentaalfilmi "Jeesuse kadunud haud" näitas Discovery Channel 4. märtsil 2007.

National Geographicu resident-avastajana uuris Cameron aastal 2012 koos kaheksa eksperdiga uuesti Titanicu uppumist. Uuringud kaasati teledokumentaali "Titanic: Lõppsõna James Cameroniga" ja see esilinastus National Geographicu kanalil 8. aprillil 2012. Analüüsi lõpptulemusena nõustuti muutma 1995. aasta nägemust kuulsa laeva uppumisest.

Cameron on olnud viis korda abielus. Tema abikaasaks on olnud Sharon Williams (1978–1984), Gale Anne Hurd (1985–1989), režissöör Kathryn Bigelow (1989–1991), Linda Hamilton (1997–1999, tütar Josephine sündinud aastal 1993) ja Suzy Amis (2000–praeguseni, üks poeg ja kaks tütart).

Cameron jagab oma aega kahe kodu vahel, millest üks on Californias ja teine Uus-Meremaal – riigis, millesse ta armus, kui "Avatari" filmis. 2016. aastal lõi Cameron koostöös turismiametiga Tourism New Zealand videoid, mis väljendasid tema armastust riigi vastu.

Cameron on NASA nõuandekogu liige ja töötab selle nimel, et lisada kaamerad tulevasse mehitatud Marsi missiooni. Cameron on pidanud ka kõnesid ja kogunud raha Mars Society jaoks, mille näol on tegu Marsi koloniseerimise poole püüdleva mittetulundusühinguga.

Cameronist sai süvavee uurimise ekspert läbi oma eeluuringute ja filmimiste filmide "Sügavik" (1989) ja "Titanic" (1997) jaoks. 2010. aasta juunis kohtus Cameron Washingtonis Ameerika Keskkonnaametiga, et arutada 2010. aastal juhtunud Deepwater Horizoni (BP) naftareostuse võimalikke lahendusi.

Kuigi Cameron on elanud Ameerika Ühendriikides alates 1971. aastast, on ta endiselt Kanada kodanik. Ta taotles Ameerika kodakondsust 2004. aastal, kuid võttis taotluse tagasi pärast seda, kui George W. Bush võitis presidendivalimistel.

2013. aasta juunis andis kunstnik Roger Dean Cameroni kohtusse, süüdistades teda plagiaadis. Cameron olevat kopeerinud ja kasutanud Deani kunstiteost "Avataris". Dean nõudis kahjutasu 50 miljoni dollari ulatuses, ent ei võitnud kohtus.

Aastal 2014 ostis Cameron endale veiniistanduse ja ka mõned teised ärid selle ümber (nende seal karjakasvatused) Briti Columbias, kuna üks tema kirgedest on jätkusuutlik põllumajandus.