Islandi Lipp

Rahvus- ja merelipu kujundas Einar Petursson 1913. aastal, ning see võeti kasutusele 1915. aastal, ametlikult aga kinnitas selle Taani kuningas alles 30. novembril 1918.

Islandi lipp on sinine kangas, millele on paigutatud valge Skandinaavia rist, sellele aga omakorda punane rist. Lipp sarnaneb Norra lipuga, millel on punasel taustal valge ja sinine rist. See sarnasus pole juhuslik, nimelt põlvnevad islandlased norralastest, nad on Norra viikingite järeltulijad.

Lipu väljade mõõtude suhted on horisontaalselt 7+1+2+1+14 ja vertikaalselt 7+1+2+1+7.

Sinine (PMS 287) tähistab saart ümbritsevat alati jäävaba merd.

Valge on lumiste mäetippude ja jääliustike värv.

Punane (PMS 1795) aga osutab tegutsevatele tulemägedele ja tulipunaselt hõõguvale laavale.

Skandinaavia rist tähistab Islandi ühtekuuluvust Põhjamaadega, selle kahevärvilisus aga igipõlist seotust Norraga.

 

Islandi riigilipp (Tjúgufáni) sarnaneb rahvuslipuga, kuid sellel on pääsusaba. Värviväljad on jagatud horisontaalselt 7+1+2+1+9+12 ning vertikaalselt 7+1+2+1+7.

 

Islandi presidendilipp sarnaneb riigilipuga, kuid risti keskele on paigutatud valge ruut, millel on Islandi vapp. Plagu on kasutusel alates 18. juulist 1944.

Aastatel 1897–1915 oli Taani Kuningriigi koosseisu kuulunud Islandi lipuks sinine plagu valge Skandinaavia ristiga.

•  
    Islandi lipp aastatel 1897–1915
•  
    Islandi lipp aastatel 1897–1915
•  
   Lipp aastatel 1918–1944

• Islandi vapp