Hallaine
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Imetajatel
Inimestel
Seljaajus paikneb hallaine tsentraalselt. Seljaajus paikneb ka nii valge- kui hallainest koosnev kiuvõrgustik ehk retikulaarformatsioon (formatio reticularis), mis kontrollib südame-veresoonkonda ja hingamist.
Peaajus aga paikneb hallollus väike- ja suuraju poolkerade pinnal, moodustades ajukoore.
Vaheaju ülemises osas paiknev talamus on samuti hallainest moodustunud.
Peaaju valgeaines aga paikneb hallollus mitmete eraldi tuumadena.
Ajutüves paikneb hallaine aga valgeainega võrgutaoliselt vaheldumisi (ajutüve retikulaarformatsioon).
Hallaine koosneb närviraku kehadest ja nende vahele jäävatest närvikiudude algus- ja lõpposadest ning neurogliiarakkudest.
Patoloogia
Inimestel seostatakse hallainega mitmeid haiguslikke seisundeid.
Polüskleroosi seostatakse enim valgeainega, kuid polüskleroosihaigetel on leitud haiguskoldeid (koeproovides) ka hallaines.
Hallaine massilist vähenemist on täheldatud ka Alzheimeri tõve põdevatel patsientidel.
Nimi
Nimetus hall tuleneb hallaine värvumisest halliks formaliin-preparaadis. Elavas kehas on hallollus tõenäoliselt roosaka värvusega.
Viited
Välislingid
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A14.1.04.201: Substantia grisea. Hallaine
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Hallaine, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.