Vaheaju

Koos otsajuga on ta embrüonaalses arengujärgus eesaju (prosencephalon) osa.

Vaheaju areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Terminologia Anatomica sissekanne A14.1.08 Diencephalon. Vaheaju.

Funktsionaalsuse järgi kuuluvad vaheaju põhiosade koosseisu

• epitalamus ehk nägemiskühmuülimik
• hüpotalamus
• talamus
• metatalamus
• subtalamus.

Vaheaju epitalamuse osas paiknev käbikeha on hormonaalse mõjustuse keskus.

Vaheaju talamuse osadest juhitakse meeleelunditest saabuvad närviimpulsid suurajukoorde.

Madudel

Madude peaajus paiknev vaheaju koosneb järgmistest struktuuridest:

• epitalamus,
• hüpotalamus,
• talamus,
  • ventraalne talamus,
  • dorsaalne talamus.

Vaheaju ülemise osa moodustab talamus ja alumise osa hüpotalamus.

Koduloomadel

Vaheaju põhiosad koduloomadel on

• epitalamus ehk tundekühmuülemik,
• hüpotalamus ehk tundekühmualumik,
• talamus ehk tundekühm,
• metatalamus ehk tundekühmu-tagaala,
• subtalamus.

Epitalamus, talamus ja metatalamus moodustavad talamusaju (thalamencephalon).

Inimestel

 

Inimestel paikneb vaheaju keskajust eespool, suuraju all ja ümbritseb kolmandat ajuvatsakest (ventriculus tertius).

Vaheaju ülemise osa moodustab hallainest moodustunud talamus. Alumise osa moodustab hüpotalamus, mille valgeaines paiknevad hallainest tuumad.