Gruusia veinid on Gruusias valmistatud veinid.
Gruusia on maailma vanimaid veinivalmistamise piirkondi, mille ajalugu ulatub tagasi üle 8000 aasta. Tõendiks veini valmistamisest Gruusias muistsetel aegadel on 7. sajandist eKr pärit tamada pronkskuju, mille arheoloogid leidsid Vani linnas arheoloogilistel väljakaevamistel.
Veinivalmistamine on olnud Gruusia majanduse peamisi alustalasid sajandeid ning omandanud pika ajaloo jooksul lausa ikoonilise tähenduse, moodustades tänapäeval lahutamatu osa Gruusia kui (veini)riigi identiteedist.
Gruusia veinivalmistamisel kasutatakse kuevrisid – savist veinikääritamise anumaid, mis maetakse maa sisse. Kääritamisele minev mahl suletakse kuevrides kaanega ning kaetakse pinnasega. Maapind isoleerib anuma ja reguleerib veini temperatuuri. Mõned kuevrid võivad jääda maa sisse isegi kuni viiekümneks aastaks. Traditsiooniliselt leiab kogu veini valmimine aset kuevris, alates käärimisest kuni veini vananemiseni. UNESCO lisas selle traditsioonilise, üle 7000 aasta vanuse Gruusia veinivalmistamise meetodi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Gruusia veinivalmistamise eripäraks võib pidada ka kääritamise koos rootsudega, mida kasutatakse eriti Ida-Gruusia veinipiirkondades. Varsi kasutatakse ohtralt punaveinide valmistamisel, aga ka valgete veinide puhul, mistõttu ongi Gruusia valged veinid oranžikad-kuldsed.
Gruusia vein on traditsiooniliselt poolmagus, seda toodetakse nii valge kui ka punasena, sh kuulus Kindzmarauli, aga ka veidi vähem tuntud, kuid kõrgelt hinnatud Ojaleshi ja Pirosmani ning muidugi Khvanchkara.
Üldjoontes võib Gruusia veinipiirkonnad jagada Lääne-Gruusia ja Ida-Gruusia veinipiirkondadeks. Piirkonnad erinevad üksteisest nii pinnase kui ka kliima poolest.
Ida-Gruusia olulisim piirkond on Kahheetia, mille kliima on kontinentaalsem ning pinnas saviliivane. Peamine punane viinamari on tumepunase viljalihaga Saperavi, millest valmib Kindzmarauli. Valgetest on populaarsed ja levinud Rkatsiteli ja Mtsvane. Ida-Gruusias Kahheetias kääritatakse veine (sh valgeid) koos kestade ja rootsudega, mistõttu on valged veinid kuldse värviga.
Lääne-Gruusias on niiskem kliima tulenevalt Musta mere lähedusest ning seal valmistatakse pigem kergemaid veine. Punastest on levinuim suure suhkrusisaldusega Aleksandrouli. Lääne-Gruusias ei kääritata veine rootsudega.
Gruusia veinipiirkondadest on olulisim ja tuntuim kahtlemata Kahheetia, kus toodetakse 70% Gruusia veinidest. Kahheetia on juba sajandeid vana ja antiikne veinikasvatuse piirkond. Kahheetia oru pinnas on eriti viljakas, suved kuumad ja kuivad, mistõttu ongi veinikasvatus seal nii arenenud. Kahheetia jaguneb Telavi ja Kvareli alampiirkondadeks. Tuntuimad veinikasvatuse piirkonnad Gruusias on ka Kartli, Imerethi, Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi, Abhaasia ning Adžaaria.
Gruusia viinamarjasordid on Eestis vähe tuntud, kuigi neid on kokku umbes pool tuhat, millest kaubanduslikus kasutuses on umbes 40 ringis. Tuntuimad neist on loomulikult Rkatsiteli ja Saperavi.
Gruusia veinid kannavad sarnaselt Bordeaux' ja Burgundia veinidega nime algupärase regiooni, piirkonna või küla järgi. Veinid on tihti segu kahest või enamast viinamarjast. Gruusia veine liigitatakse järgmiselt: magusad, poolmagusad, poolkuivad, kuivad, kangestatud ja vahuveinid. Poolmagusate veinide valik on kõige suurem ja populaarsem.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Gruusia veinid, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.