Gorleben

Valla pindala on 21,25 km². 31. detsembril 2017 elas seal 600 inimest. Piirkond on tuntud ka kui Wendland.

Gorleben
Pindala	21,4 km² (2017)
Elanikke	607 (31.12.2022)
Koordinaadid	, 11° 21′ E
Valla asend Lüchow-Dannenbergi kreisis

Gorlebenit on linnana esmamaininud Dannenbergi valitsejad 1360. aastal; paigas oli linnus. Nimi "Gorleben" tuleb arvatavasti sõnadest Goor ("muda"; kuid slaavi keeles tähendab Gor "mäge") ja leben ("pärand").

Gorleben on tuntud kui vastuoluline radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise koht, mida praegu kasutatakse vahehoidlana, kuid mida kavatsetakse Gorlebeni soolakupliga kasutada tulevase sügava lõpphoidlana jäätmetele tuumareaktoritest. Alates 1970. aastast on see põhjustanud keskkonnakaitsjate sagedasi proteste.

Väikelinn asub otse Elbe vasakul kaldal, umbes 20 m üle merepinna. Elbe maastik ulatub itta, põhja ja loodesse, kaitstuna kui Alam-Saksi Elbe oru niitude biosfääri kaitseala. Lõunasse jääb suur männimetsa ala, Gartower Tannen. Saksamaal on see suurim jätkuv eraomanduses mets, mille omanik on Gartowi krahv Bernstorff, ja see on suurel künklikul alal, mis kasvas periglatsiaalses protsessis tuule poolt kokku puhutud liivaga.

Kogu piirkond kuni Drawehni mäeahelikuni läänes jääb Elbe liustikutekkelisse orgu, viimase jääaja liustiku sulavee peamisesse äravoolu. Biogeograafiliselt kuulub ala Kirde-Saksa madalikule.

On mõned loodusajaloo huvipunktid, sealhulgas Höhbecki otsamoreen Saale jääajast, mis kerkib lameda Elbe oru keskosas kui pleistotseeni "saareke".

• Bundesamt für Strahlenschutz
• Radioaktiivsed jäätmed