Georg Baumann

september">1. septembril 1892 Peterburi – enne 19. veebruari 1934 Šanghai, Hiina Vabariik) oli eesti päritolu Venemaa maadleja ja sõjaväelane (porutšik).

Kreeka-Rooma maadlus
Riik		Venemaa keisririik
29.–46. koht	1912	Kergekaal
Kuld	1913	Keskkaal

Ta esindas Peterburi klubisid Hercules ja Sanitas. Tema kasv oli 172 cm ja biitsepsi ümbermõõt oli 34 cm. Tema tuntuim saavutus oli maailmameistriks tulek Kreeka-Rooma maadluses 1913. aastal.

1912

Ta osales Stockholmi OM-il kergekaalus koos August Kippasto ja Oskar Kapluriga. Avakohtumises hilisema olümpiavõitja soomlase Eemil Värega jättis asjatundjatele sügava mulje see, et Baumanni sild pidas 5 minutit Värele vastu. Baumann sai sillast lõpuks väljagi, kuid kaotas matši. Ta kaotas ka teisele soomlasele Alfred Salosele ning langes edasisest võistlusest välja.

1913

Jaanuaris Peterburis peetud Venemaa meistrivõistlustel osales Baumann kergekaalus. Kohal oli kõigi aegade tugevaim koosseis ning Baumann sai hõbeda.

25.–28. aprillil võitis ta Tartus Läänemere kubermangude meistri tiitli oma kehakaalus ning ka kubermangude absoluutse meistri nimetuse ja vöö.

Juulis tuli ta Breslaus 6 osavõtja seas amatööride maailmameistriks keskkaalus (kuni 75 kg) Edvin Fältströmi (Rootsi) ja Heinrich Stiefeli (Saksamaa) ees. Favoriidiks peetud Martin Klein katkestas võistluse käevigastuse tõttu. Rohkem eestlasi ei osalenud.

Augustis I ülevenemaalisel olümpiaadil Kiievis oli maadluses kavas ainult kerge-, kesk- ja raskekaal. Baumann võitis kergekaalu Pavlovitši ees. Raskekaalu võitis Martin Klein, keskkaalu lätlane Jānis Polis (kolmandaks tuli August Teppan).

1914

14.–16. veebruaril Venemaa meistrivõistlustel Riias võistles 45 meest juba 5 kaalus. Baumann jäi poolraskekaalus neljandaks tartlase Arnold Teppani ning riialaste Plumme ja Kommussaare järel.

1915

Venemaa meistrivõistlused toimusid Petrogradis. Kahes raskemas kehakaalus tegid baltlased puhta töö. Poolraskekaalus võitis Baumann (2. Kile, 3. Lillepuu), raske- ja absoluutkaalus võitis Oskar Kaplur. Keskkaalus polnud osalejaid.

Üldiselt on arvatud, et ta jäi Esimeses maailmasõjas teadmata kadunuks.

Tegelikult lõpetas ta sõja ajal Gattšinas lennukooli ja teenis Venemaa sõjaväes lendurina. Vene kodusõja ajal jõudis ta lõpuks Kaug-Itta. Vladivostoki langemisel punaste kätte 1922. aastal põgenes ta Hiina Vabariiki.^[viide?]

Ta elas algul Harbiinis, hiljem Šanghais. Ta esines veel maadlusringis, kuid ka tsirkuses mitmel pool Hiina Vabariigis ja ka Jaapanis.^[viide?]

Ta suri millalgi enne 19. veebruari 1934 südamehaigusesse. Tema mälestusjumalateenistusest teatas 19. veebruaril 1934 Šanghai vene ajaleht "Šanhaiskaja Zarja" ('Šanghai Koit'). Ta maeti Šanghai vene kalmistule, mis aga hävitati 1970. aastate keskel ning Baumanni kalm pole seega säilinud.