Fidži Lipp

Pärast iseseisvumist kinnitas Fidži 10. oktoobril 1970 enda riigi- ja rahvuslipuks koloniaalaegse lipu, kuid muutis lipu sinise välja heledamaks, et lippu oleks lihtsam eristada teistest samasugustest. Plagu helesinise välja vardapoolses ülanurgas oli Suurbritannia lipp ja lehvil 1908. aastast pärinev vapikilp. Kilbi ülaosa on punane ning sellel on Suurbritannia kuninga tunnus lõvi, kes hoiab käppade vahel kookospähklit. Ülejäänud vapiosa on jagatud Püha Jüri ristiga neljaks osaks, millest kolmel on kujutatud Fidži istanduste tüüpilisi vilju: suhkruroog, kookospalm ja banaanikobar. Neljandal väljal on aga rahutuvi, mis on pärit kuningriigiaegselt lipult. Lipu helesinine väli sümboliseerib Vaikset ookeani.

Aastatel 1871–1874 oli Fidži Kuningriigi lipul kaks püstivälja – valge ja sinine – ning keskel punane vapp, millel oli valge rahutuvi, oliivioks noka vahel, vapi kohal aga kuninga kroon.

1908. aastal sai Fidži, olles Suurbritannia koloonia, endale lipu, mis sarnaneb praeguse lipuga, kuid lipuväli oli tumesinine nagu Suurbritannia lipul ning lehvil oli valge sõõri sees Fidži vapp. 1924. aastal valge sõõr eemaldati ning sellisena püsis lipp kuni Fidži iseseisvumiseni 1970. aastal.

• Fidži lipp andmebaasis Flags of the World (inglise keeles)