Boulogne'i Mets

See on ainuke mets Pariisi lähistel, kus soovijad tohivad telkida.

Pargi põhjaosas on lõbustuspark Jardin d'Acclimatation.

Öösel kogunevad Boulogne'i metsa prostituudid kliente otsima, ehkki viimastel aastatel on Prantsusmaa valitsus püüdnud prostitutsiooni pargist välja juurida.

 

Boulogne'i mets on jäänuk kunagisest suurest tammikust, mida esmamainiti 717. Childerich II läänistas selle metsa Saint-Denis' abtile, kes lasi metsa mitu kloostrit ehitada. Philippe Auguste ostis metsa munkadelt tagasi ja lõi sinna kuningliku jahiala.

Saja-aastase sõja ajal oli mets röövleid täis. 1416–17 põletas Burgundia hertsog osa metsa maha. Louis XI laskis metsaala jälle täis istutada ja rajas läbi metsa kaks teed.

Pärast seda, kui François I laskis 1526 metsa rajada Madridi lossi, muutus Boulogne'i mets pidustuste kohaks, ehkki teeröövlid jäid maanteedele alles. Henri II ja Henri III ehitasid jahiala ümber müüri, milles oli 8 väravat.

Novembris 1783 tegid Pilâtre de Rozier ja markii d'Arlandes Boulogne'i metsas esimese õnnestunud mehitatud lennu vendade Montgolfieride ehitatud kuumaõhupalliga.

1852 muutis Napoleon III Boulogne'i metsa pargiks ja sinna istutati hulgaliselt puid, nii pärismaiseid kui eksootilisi. Loodi ülemine ja alumine järv, mida ühendas kosega jõgi. 1855–1858 rajati hipodroom. Ümberkujundamist juhtis Pariisi peaarhitekt parun Haussmann ja seda rahastati metsa põhjaosa müümisega elamukruntideks Neuilly-sur-Seine'is.

Boulogne'i mets arvati ametlikult Pariisi territooriumi hulka 1929. Paljud siiski ei pea seda (nagu ka Vincennesi metsa) Pariisi õigeks osaks, sest seal ei ela inimesi.

• Château de la Muette