Berk Vaher: Eesti kirjanik ja kriitik

juuni">30. juunil 1975 Kohtla-Järvel) on eesti kirjanik ja kriitik.

Pärast Viljandi 5. Keskkooli lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal, mille lõpetas 1997. aastal cum laude. Magistrikraadi sai ta with distinction Inglismaal Warwicki Ülikoolis. Kirjutab Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorandina dissertatsiooni eksootikast kirjanduses.

Töötab Tartu Ülikooli õppejõuna, elab Tartus.

Berk Vaher on Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees. Ta oli esimees ka aastatel 2005–2011.

Aastatel 2002–2006 oli ta ajakirja Vihik toimetaja.

Berk Vaher kuulub rühmitusse Erakkond, Müürilehe kolleegiumisse ja on Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks loomenõukogu liige.

• "Vedamine" (1999; novellid)
• "Pilved asfaldile" (2000; novellid)
• "Kaval kuuldavus" (2001; novellid, luule)
• "Lugulaul" (2002; romaan)
• "Sekeldaja päevad" (2004; novellid)
• "Müümata naer" (koos Tõnis Mäega; 2006)
• "Ellujäämise kunstid"
• "Silmanurga taga" (2018; luule)

Samuti on Vaher avaldanud perioodikas kirjandus- ja muusikakriitikat.

• 2003 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (kultuurikajastaja)
• 2005 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (produtsent)
• 2008 – Juri Lotmani stipendium
• 2017 – Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind