B.b. King

King, esinejanimega B. B. King (16. september 1925 Itta Bena, Mississippi osariik – 14. mai 2015 Las Vegas, Nevada) oli Ameerika Ühendriikide bluusimuusik, laulja, helilooja ja kitarrist. B. B. King mõjutas bluusi arengut ja levikut sedavõrd, et teda on nimetatud bluusikuningaks.

Tema esimesed salvestised ilmusid 1940. aastate lõpus, sellest ajast on King andnud välja rohkem kui 50 albumit. Paljusid neist on nimetatud parimateks bluusialbumiteks, näiteks kontsertalbumit "Live At The Regal" (1965) ja koostöös Bobby Blandiga valminud albumit "Together for the First Time... Live" (1974).

Aastate jooksul kujundas B. B. King Blind Lemon Jeffersoni, T-Bone Walkeri, Mississippi deltabluusi, Django Reinhardti, Charlie Christiani ja teiste muusikute mõjul välja talle ainuomase kitarristiili.

Üldiselt põimuvad B. B. Kingi muusikas traditsiooniline bluus, džäss ja mainstream-pop, kuid tal on ka paar rütmi ja bluusi stiilis lööklaulu, näiteks "Three O'Clock Blues" (1951) ja "You Don't Know Me" (1952).

B. B. King pälvis kokku 15 Grammy auhinda, viimase neist 2009. aastal albumi "One Kind Favor" eest. 1987. aastal võeti ta Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks. 2006. aastal andis president George W. Bush talle USA Presidendi Vabadusmedali. Ajakiri Rolling Stone paigutas ta 2011. aastal kõigi aegade 100 parima kitarristi seas kuuendale kohale.

Üks Kingi kaubamärke oli musta värvi kitarr Lucille. 1949. aastal oli B. B. Kingil esinemine Arkansases Twistis. Esinemise ajal puhkes kahe mehe vahel ühe naise pärast kaklus. Kakluse ajal aeti ümber tantsusaali soojendanud põlev petrooleumitünn ja põhjustati tulekahju. Esialgu saalist välja rutanud King pöördus tagasi kokkuvarisemise äärel olnud põlevasse majja, et päästa oma akustiline Gibsoni kitarr. Päev pärast tulekahju sai King teada, et kakluse ajendiks olnud naise nimi oli olnud Lucille. Sestpeale kutsus B. B. King kõiki oma kitarre (enamasti mõni Gibson ES-335) Lucille'iks.

• 1990 – National Medal of Arts