Bückeburg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Schaumburgi kreisis, Weserberglandi põhjanõlva lähedal.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Veebruar 2019) |
Bückeburg | |||
---|---|---|---|
| |||
[ 'bükkeburk ] | |||
| |||
| |||
Pindala | 68,84 km² | ||
Elanikke | 19 701 (31.12.2022) | ||
| |||
Koordinaadid | , 9° 3′ E | ||
Valla asend Schaumburgi kreisis | |||
Linna pindala on 68,84 km².
31. detsembril 2017 elas seal 19 324 inimest.
Bückeburg oli kunagi tillukese Schaumburg-Lippe vürstkonna pealinn. Elumaju hakkas lossi ümber valmima umbes 1365. aastal ja asustus ümbritseti linnamüüriga 17. sajandil. 19. sajandil sai see ühenduse Mindeni ja Hannoveri raudteega ning rajati sünagoog. Luuletaja Johann Gottfried von Herder oli seal õukonnajutlustaja aastatel 1771–1776.
Bückeburg on endine Briti garnisonilinn ja veel hiljuti oli seal arvukalt Briti elanikke. Enamus Briti elanikke töötas Briti sõjaväehaiglas (BMH) Rintelnis või kohalikus Inglise Prints Ruperti koolis, samuti Rintelnis. Briti sõjaväeliste elanike arv Bückeburgis kasvas märgatavalt 1990. aastate lõpul, kui BMH Rintelnis suleti, kuid Prints Ruperti kooli personal asus Bückeburgis kuni kooli sulgemiseni 2014. aasta juulis.
Bückeburg palee (Schloss Bückeburg) oli Schaumburg-Lippe vürstide residents. Kuigi vürstlik perekond loobus poliitilisest võimust 1918. aastal, elab ta seal tänini. Palee, millest osa on avatud ka külastajatele, on oluline suur turismiobjekt; seal on tähtsaid kunstiteoseid ja tähtis raamatukogu. Hoone on 700-aastane, kõige olulisemad panused pärinevad 16., 17. ja 19. sajandist.
Vürstlik mausoleum palee maadel on samuti külastajatele avatud. Ehitatuna 1915. aastal uusromaani stiilis ja sarnanedes Rooma Panteoniga, on see maailma suurim veel kasutuses olev erahauakamber. Võlvkatust kaunistab muljetavaldav kuldne mosaiik, mis on suuruselt teine omalaadne Hagia Sophia järel.
Bückeburgis asub ka helikopterimuuseum, kus on Leonardo da Vinci lendavate esemete varajased joonistused, samuti 40 tegelikku helikopterit. Ka Bückeburgi õhuväebaasi kasutav Saksa armee lennunduskool asub seal.
Bückeburgi linnakirik (Bückeburger Stadtkirche) oli üks esimesi pärast reformatsiooni ehitatud luterlikke kirikuid. See on tuntud erilise kantsli ja eriti ülekaunistatud pronksivalatud ristimisnõu poolest, mille valmistas hollandi kunstnik Adriaen de Vries. Helilooja Johann Christoph Friedrich Bach (1732–1795), Johann Sebastian Bachi poeg, töötas Bückeburgi õukonnas 1751. aastast kuni surmani, esialgu klavessiinimängijana, 1759. aastast, kui Hofkapelle (õukonnaorkestri) Konzertmeister (juhataja). Bach on maetud Stadtkirchengemeinde-Bückeburgi kirikuaeda. Bach seadis mitu Johann Gottfried von Herderi teksti, kes oli aastatel 1771–1776 Bückeburgi õukonnas selle haldaja ja õukonnajutlustaja.
Bückeburgis on raudteejaam, mis teenindab S-Bahn Hannoveri liini S1. Bückeburgi, Mindeni ja Hannoveri vahel sõidab iga tunni tagant väljuv rong.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Bückeburg, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.