Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.
Muinasajal kuulus Audru ja selle ümbruskond Soontagana muinaskihelkonda ja Läänemaa koosseisu. Vana-Pärnu rajamise järel (1251) aga Vana-Pärnu kihelkonda.
Audru kirikukihelkond eraldati 1636. aastal Pärnu-Eliisabeti kihelkonna maadest.
Audru kihelkonna suuremad külad Audru ja Lavassaare kõrval olid 20. sajandi alguseks Jõõpre, Oara, Malda, Kõima, Kihlepa, Lindi, Kabriste, Saulepa, Põldeotsa.
Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks kirikumõis, üks rüütlimõisast peamõis koos ühe kõrvalmõisaga ja kaks riigimõisat, lisaks kaks karjamõisat.
Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakorjaja käis korjamismatkal Audru kihelkonnas 1920. aastal. Sellelt korjamismatkalt pärineb suur osa muuseumi kogudes olevaid esemeid, eelkõige rahvariideid.
Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Pärnu maakonna aladele. Kihelkonna ala kattub kahe kolmandiku ulatuses Pärnu linna maadega. Põhja pool kuulub väike ala Põhja-Pärnumaa vallale.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Audru kihelkond, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.