Artur Vallner (vene keeles Вальнер, Артур Гансович; 18.
oktoober">18. oktoober 1887 Tallinn – 4. november 1937 Karjala ANSV, Vene NFSV, NSV Liit) oli Eesti (Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu esimees) ja nõukogude poliitik.
Sünniaeg | 18. oktoober 1887 |
---|---|
Sünnikoht | Tallinn |
Surmaaeg | 4. november 1937 |
Erakond | VSDTP/VSDT(b)P |
Amet | Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu esimees Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Kultuuri ja Haridusvalitsuse rahvakomissar |
Õppeasutus | Peterburi Ülikool |
Artur Vallner lõpetas Tallinna Reaalkooli 1906. aastal ning Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna eksternina 1912. aastal.
1917. aastal astus ta VSDT(b)P liikmeks. Vallner oli pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Petrogradis toimunud eestlaste suurdemonstratsiooni, kus nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus ja milles osales 40 000 eestlast, üks organiseerijaid. Vallner oli tollal Petrogradis gümnaasiumiõpetaja ja demonstratsioonil kandis ta rahvahulga ees sinimustvalget lippu.
1. juulil 1917 Tallinnas Toompea lossi Valges saalis toimunud Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu avaistungi algul valiti Maanõukogu parempoolsete ja vasakpoolsete parteide poolt Maanõukogu esimeest, kus Jaan Tõnisson esitas Maanõukogu esimehe kandidaadiks Konstantin Pätsi ja Jüri Vilms Artur Vallneri, kes ka kinnisel hääletamisel valiti ühehäälse enamusega esimeheks. 1917. aasta oktoobris asendas Vallnerit radikaalsotsialist Otto Strandman, kelle eesistumise ajal võttis Maanõukogu 15. novembril 1917 vastu otsuse, millega kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis.
Pärast Narva vallutamist 28. novembril 1918 Punaarmee ja Eesti Kütivägede poolt moodustati vallutatud aladel Eesti Töörahva Kommuun (ETöK). Selle Nõukogus määrati Vallner kommuuni kultuuri ja haridusvalitsuse rahvakomissariks. ETöK territooriumil asuvates koolides seati sisse emakeelne tasuta õpetus. Tartu Ülikooli juhatajaks sai esmakordselt eestlane – matemaatik Jaan Sarv, loodi kunstikaitse toimkond, mille juhatajaks määrati silmapaistev eesti skulptor Jaan Koort.
Vabadussõja ajal taandus Vallner koos Eesti kommunistidega Nõukogude Venemaale, kus tegutses Leningradis – oli Leningradi Nõukogu liige, Leningradi Riikliku Ülikooli ühiskonnateaduste kateedri pedagoogika- ja metoodikaprofessor ning kateedri juhataja asetäitja; Majandus- ja Pedagoogikainstituudi direktori asetäitja.
A. Vallner vahistati 15. augustil 1936 ja mõisteti NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi väljasõiduistungil Leningradis 25. detsembril 1936 süüdi Vene SFNV KrK § 58 17-58-8 ja 58-11 tunnustel. Karistuseks määrati 10 aastat vabadusekaotust, kandis vabadusekaotust kinnipidamiskohas Solovki saartel.
10. oktoobril 1937 mõisteti NSV Liidu SARKi Leningradi oblasti SARKi Valitsuse Eritroika otsusega mahalaskmisele, otsus viidi täide 4. novembril 1937. A. Vallner on maetud Ida-Karjalasse Sandarmohi piirkonda, kus toimusid 1937. aastal poliitiliste repressioonide käigus massilised hukkamised.
Tema abikaasa Clarissa Vallner (neiuna Veltman; 1889–1936) töötas Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi vähemusrahvuste osakonna eesti keele ja kirjanduse lektorina; käli Helene (1887–1963) mees oli arhitekt ja kunstnik Karl Burman; käli Käthe (1896–1979) mees oli kirjanik A. H. Tammsaare.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Artur Vallner, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.