Ants Oras: Eesti kirjanik

detsember">8. detsember 1900 Tallinn – 21. detsember 1982 Gainesville, Florida) oli eesti tõlkija ja kirjandusteadlane.

Oras lõpetas 1923. aastal Tartu Ülikooli, täiendas end Leipzigi ja Oxfordi ülikoolis. 1928–1934 oli ta Tartu ja Helsingi ülikooli õppejõud, 1934–1943 Tartu ülikooli professor. 1943 läks Rootsi, seejärel Inglismaale ning 1949 USAsse, kus oli 1972. aastani Gainesville'is Florida ülikooli professor.

Ants Oras on tõlkinud eesti keelde inglise, saksa, rootsi, prantsuse, soome, vene ja vanarooma kirjandust ning saksa ja inglise keelde eesti ja vene luulet.

• "The critical ideas of T. S. Eliot", Tartu, 1932
• "Pause patterns in Elizabethan and Jacobean drama: an experiment in prosody", Gainesville, 1960, 1969
• "Laiemasse ringi: kirjanduslikke perspektiive ja profiile” (artiklikogumik). Vaba Eesti, Stockholm 1961
• "Marie Under" (lühimonograafia). Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1963
• "Estonian literature in exile" (an essay by Ants Oras; with a bio-bibliographical appendix by Bernard Kangro). Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1967
• "Friedebert Tuglase ilukirjanduslik looming: kriitiline etüüd". Järelsõna: Janika Kronberg. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu 1997, 86 lk; ISBN 9985908546
• "Akadeemia kirjades: Ants Orase ja Ivar Ivaski kirjavahetus 1957–1981". Koostanud ja kommenteerinud Sirje Olesk. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1997, 380 lk; ISBN 9985908872
• "Eesti saatuslikud aastad 1939–1944" (mälestused). Soome keelest tõlkinud Juta Eskel; eessõna: Sirje Olesk. Olion, Tallinn 2002, 256 lk; ISBN 9985662997
• "Luulekool I: Apoloogia". Koostajad Hando Runnel ja Jaak Rähesoo; saatesõna: Jaak Rähesoo. Sari Eesti mõttelugu, nr 51, Ilmamaa, Tartu 2003, 518 lk; ISBN 998577017X
• "Luulekool II: Meistriklass". Koostajad Hando Runnel ja Jaak Rähesoo, saatesõna: Anne Lange. Sari Eesti mõttelugu, nr 58, Ilmamaa, Tartu 2004, 464 lk; ISBN 9985770188
• "Luulekool III: Ilus, Haljas". Koostanud Hando Runnel, Jaak Rähesoo ja Urmas Tõnisson, saateks: Urmas Tõnisson. Ilmamaa, Tartu 2007, 270 lk; ISBN 9789985770191
• "Luulekool IV: Kriitiku külaskäik". Koostanud ja järelsõna: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 2009, 558 lk; ISBN 9789985773208
• "Luulekool V: Barbaaria". Koostanud ja eessõna: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 2009, 352 lk; ISBN 9789985773444

• 1962 Henrik Visnapuu preemia ("Laiemasse ringi")
• 1965 Henrik Visnapuu preemia ("Marie Under")

Ants Orase mälestuse jäädvustamiseks antakse alates 2015. aastast välja ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta Ants Orase nimelist kirjanduskriitika auhinda.

Tema lell oli Tallinna linnavolinik Jüri Oras, selle lelle poeg oli Nõukogude sõjaväelane ja sõjaväeluuraja Paul Oras.

• Ivar Ivask, "Ants Oras Goethe tõlkijana ja tõlgitsejana" – Mana 1964, nr 3, lk 188–199 ja I. Ivask, "Tähtede tähendust tunda", 2003, lk 141–165
• Jaak Rähesoo, "Ants Oras ja T. S. Eliot" – Keel ja Kirjandus 1997, nr 1, lk 6–18 ja nr 2, lk 83–94
• Marin Laak, "Doctor poeticus ja ingel lindudega". Valik kirju Ants Oraselt ja Arno Vihalemmalt – Looming 1998, nr 6, lk 918–932
• Marin Laak, "Vana kriitika ja eesti kriitikatraditsiooni Oras" – Keel ja Kirjandus 1998, nr 7, lk 459–466; ka kogumikus "Traditsioon ja pluralism", Tartu 1998, lk 28–39
• Hellar Grabbi, "Tulgu uus taevas", Virgela, 1999, lk 174–180 (nekroloog) ja 187–190 (raamatu "Akadeemia kirjades" arvustus)
• Aleksander Aspel, "Kirjad Pariisist", Ilmamaa, Tartu 2000, lk 318–343 (artikkel "Ants Orase looming. Tema 60. sünnipäeva puhul")
• Anne Lange, "Ants Oras" (monograafia). Sari Eesti kirjanikke, Ilmamaa, Tartu 2005, 493 lk; ISBN 998577163X

Artiklid Loomingus, Akadeemias ja Eesti Kirjanduses

• Shakespeare eestikeelsena, Looming 1927, nr 7
• Edith Sitwell ja tema vennad, Looming 1929, nr 6
• Eesti luule aastal 1929, Eesti Kirjandus 1930, nr 4
• John Keats, Olion 1930, nr 7
• Inglise märkmik., Looming 1930, nr 8
• Imažism., Looming 1930, nr 10
• Mõtteid tõlkekirjanduse puhul., Eesti Kirjandus 1931, nr 12
• Irving Babbitti humanismi põhijooned., Kultuuri ja teaduse teilt 1932
• T. S. Elioti neoklassiline luuleteooria, Looming 1932, nr 2
• Goethe sajanda surmapäeva puhul, Looming 1932, nr 2
• The Literary Mind, Looming 1932, nr 6
• Aldous Huxley looming, Looming 1932, nr 6,7
• „Bestseller’ite” kultuur mujal ja meil, Looming 1932, nr 10
• Eesti värsitoodang aastal 1932, Looming 1933, nr 1, 2
• Marie Underi luule areng, Looming 1933, nr 3
• Robert Browning ja tema dramaatilised monoloogid, Looming 1933, nr 7
• Inglismaast ja inglastest., Looming 1933, nr 7, 9
• Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr 9 1933
• Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus 1933, nr 11
• Gustav Suits: Aastate aknal., Looming 1934, nr 4
• Muljeid Šoti praegustest kultuurilistest taotlustest, Looming 1934, nr 8
• Percy Bysshe Shelley ja tema luule, Looming 1935, nr 2
• Eesti luule 1935. aastal, Eesti Kirjandus 1935, nr 4
• Veikko Antero Koskenniemi luuletajana, Looming 1935, nr 6
• Karl August Hindrey novellistina., Eesti Kirjandus 1935, nr 8
• Ühe vanameistri luulest, Looming 1935, nr 10
• T. E. Lawrence ja tema Seitse tarkuse sammast, Looming 1936, nr 5
• Aldous Huxley viimase aja toodangust, Looming 1936, nr 7
• Tolm ja tuli, Looming 1936, nr 10
• Gilbert Keith Chesterton., Looming 1937, nr 1
• Eesti lüürika a. 1936, Eesti Kirjandus 1937, nr 2
• Ääremärkmeid luulest ja intellektist, Akadeemia 1937, nr 2
• Inglise luulest ja Eesti mentaliteedist., Akadeemia 1937, nr 4
• Elulähedusest, eriti luules., Akadeemia 1937, nr 6
• Mõnedest ürgelementidest kirjanduses, Akadeemia 1938, nr 1
• Aldous Huxley teekäänakul, Akadeemia 1938, nr 2
• Kaasaegseid vaateid luule funktsioonidest ja nende piiridest, Akadeemia 1938, nr 4
• Esseest, selle olemusest ja vajadusest, Akadeemia 1938, nr 5
• Luulest ja pikast poeemist, Akadeemia 1938, nr 7
• Müstilise roosi poeet, Looming 1939, nr 5
• Epikurism ja tõeotsing, Akadeemia 1939, nr 7
• Matemaatiline huumor, Akadeemia 1940, nr 3
• Viimase aja inglise luulest, Looming 1940, nr 5

Ants Orase teoste arvustusi

• Aivar Kull, "Akadeemilised vestlused" ("Akadeemia kirjades") – Postimees 6. jaanuar 1998, lk 14; ka A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Tartu 2005, lk 329–331
• Ülo Tonts, "Raamatu paar palet" ("Akadeemia kirjades") – Eesti Päevaleht 19. aprill 1998, lk 6
• Aivar Kull, "Tuglas Orase peegelduses" ("Friedebert Tuglase ilukirjanduslik looming") – Postimees 2. detsember 1997, lk 19; ka A. Kulli raamatus "Kulli pilk", 2005, lk 397–398
• Sirje Olesk, "Ants Oras tahtis hoida tuld põlemas" ("Eesti saatuslikud aastad...") – Eesti Päevaleht/Arkaadia 15. november 2002, lk 20
• Aivar Kull, "Ants Orase hädahüüd jõudis kodumaale" ("Eesti saatuslikud aastad...") – Postimees 25. aprill 2003
• Leo Luks, "Luuletajad koolipinki!" ("Luulekool I"; ka Aristotelese "Luulekunstist") – Sirp 26. september 2003, lk 4–5
• Aivar Kull, "Ants Orase elulähedus" ("Luulekool I") – Postimees 21. november 2003, lk 18 ja "Kulli pilk", 2005, lk 378–379
• Märt Väljataga, "Elulähedane Oras" ("Luulekool I") – Eesti Päevaleht/Arkaadia 16. jaanuar 2004, lk 12–13
• Ene-Reet Soovik, "Huvitav Oras" – Vikerkaar 2004, nr 1/2, lk 158–160
• Aivar Kull, "Kriitik Ants Oras pühib klassikutelt tolmu" ("Luulekool" II) – Tartu Postimees 13. jaanuar 2005, lk 6
• Märt Väljataga, Ants Oras. "Kriitiku külaskäik" ("Luulekool IV") – Eesti Ekspress/Areen 18. juuni 2009, lk B10

• Ants Oras Eesti biograafilises andmebaasis ISIK