Ago Künnap (sündinud 23.
juuli">23. juulil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane, uralist.
Aastail 1948–1959 õppis ta Tallinna 10. Keskkoolis. Künnap lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1965. aastal cum laude. 1969 kaitses ta Tartus kandidaadiväitekirja filoloogias, 1971 filosoofiadoktori väitekirja Helsingi ülikoolis (väitekiri "System und Ursprung der kamassischen Flexionssuffixe") ning 1974 TRÜ-s filoloogiadoktori väitekirja teemal "Pööramine ja käänamine samojeedi keeltes" ("Склонение и спряжение в самодийских языках (сравнительно-исторический анализ первичных словоизменительных суффиксов)").
1968. aastast töötab Künnap Tartu ülikoolis õppejõuna: aastail 1968–1971 oli ta soome-ugri keelte kateedri õpetaja, 1971–1972 vanemõpetaja, 1972–1974 nooremteadur, 1974–1976 vanemõpetaja, 1976. aastast professor ja 1977. aastast soome-ugri keelte kateedri juhataja 1992. aastast on Künnap uurali keelte korraline professor, 2006. aastast emeriitprofessor. 1964. aastast on ta õpetanud soome ja eesti keelt, kaugemaid sugulaskeeli, soome-ugri ja samojeedi keeleteadust, üldkeeleteadust. Tema uurimisteemad on uurali keelte struktuur ja areng, kontaktid mitteuurali keeltega, samojeedi keelte ajalooline morfoloogia. Temalt on ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni, sealhulgas 4 monograafiat. Ago Künnapi juhendusel on valminud vähemalt 6 kandidaadi- ja 13 magistritööd ning 5 doktoritööd. Tema juhendatud tööga said näiteks magistrikraadi Hagani Gayıblı (2005) ja Sven-Erik Soosaar (1998), doktorikraadi Triinu Ojamaa (2000).
1976–1984 oli Künnap filoloogiateaduskonna dekaan, 1993–1996 filosoofiateaduskonna dekaani kohusetäitja. 1992. aastast oli ta ka eesti filoloogia osakonna uurali keelte haru juhataja. Kümne aasta vältel töötas ta Soome ülikoolides, õpetades eesti keelt, selle ajalugu ja murdeid ning samojeedi keeli. 1973/74. õppeaastal oli ta samojeedi keelte külalislektor Helsingi ülikoolis.
1994–2005 oli Ago Künnap Ungari Vabariigi aukonsul Tartus ja Lõuna-Eestis. 1994–1997 oli ta Eesti Fennougristide Komitee esimees, aastast 1993 Eesti Hungaroloogia Komitee esimees. Künnap on ajakirja "Fenno-ugristica" toimetaja. Ta on mitme rahvusvahelise teadusseltsi välisliige, 1997. aastast ka New Yorgi Teaduste Akadeemia liige. Künnap kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.
Varem oli Künnap tuntud muuhulgas kamassi keele viimaste kõnelejate avastajana, nüüd viimasel paaril aastakümnel teatakse teda eelkõige eestlaste päritolu ja uurali keelte arengu varasema teooria, nn uurali keelepuu ründaja ning uue paradigma kehtestajana. Saatesõnas teosele "Fennougristika alused" kirjutas ta ise sellest 2001. aastal nii: "Kõnealune uus seletus on sündinud mitmete teadusalade esindajate ühistööna, kes on koondunud internatsionaalsesse multidistsiplinaarsesse töörühma The Roots. Töörühm on pidanud alates 1997. aastast kinniseid kutsutud osavõtjatega sümpoosione "Põhja-Euraasia rahvaste ja keelte juured", mille ettekanded on avaldatud kogumikena /---/. Maailma ajaloolises keeleteaduses on tänapäeval käimas radikaalne paradigma muutus, nii et uralistika praegust küllalt järsku uuenemist võib vaadelda ühe osana sellest globaalsest protsessist."
Töörühmas osalesid muuhulgas inglise arheoloogid Marek Zvelebil ja Pavel Dolukhanov ning soome arheoloog Milton Nuñez. Künnapiga koos on uut paradigmat kujundanud soome lingvist Kalevi Wiik ja ungari lingvist János Pusztay. Sarnaseid vaateid jagab Cambridge'i ülikooli arheoloogiaprofessor Colin Renfrew.
Eesti keele asendit kahes paradigmas on Künnap võrrelnud järgmiselt: "Eesti keele soomeugrilise lähtetaustaga on liialdatud selles mõttes, et on arvatud, nagu oleksid eesti keeles kunagi esinenud peaaegu kõik need jooned, mis iseloomustavad idapoolsemaid soome-ugri ja samojeedi keeli. Et paljud neist joontest praegu eesti keeles puuduvad või nende olemasolu pole üheselt selge, siis oletatakse, et nad on varem ikkagi esinenud, hiljem aga ära kadunud või tuhmunud. Niisugune oletus pole tegelikult millegagi põhjendatud. Pigem on alust arvata, et hulk selliseid jooni pole eesti keeleni kunagi ulatunudki, ei ajas ega ruumis. Need, mis aga on ulatunud eesti keelde näiliselt üksikute jälgedena mingist suuremast tervikust, ei tarvitse üldsegi olla hävinud terviku jäänused, vaid hoopiski uue terviku sugenemisnähud."
Ago Künnap on kunstniku ja luuletaja Asko Künnapi ning arhitekt Uko Künnapi isa.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ago Künnap |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Ago Künnap, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.