Kortes Ernan

1485, Medel'jin, Kastilijan da Leonan kunigahuz — kol. 2. tal'vku, 1547, Sevil'jan Kastil'jeha de la Kuest-ezilidn, Ispanii) oli ispanijalaine konkistador, anasti Meksikad i likvidirui actekiden valdkundad.

Kortes Ernan
isp.: Hernán Cortés
Ernan Kortesan — Oahakan markizan oficialine portret rodun znamanke, tundmatoman tegijan gravür 19. voz'sadan «Book of America»-kirjaspäi
radmižen toižend:	maadeavastaja, kuberner, Konkistadoorid
sündundan dat:	1485[1][3][4][5][6][7][8][9][10][11][12][13][14][15][16][17][18][19][20]
sündundan sijaduz:	Medellín[d], Crown of Castile[d]
valdkund:	Hispaania koloniaalimpeerium[d]  Habsburgide Hispaania[d] Ispanii[21]
kolendan dat:	2. tal'vku 1547
kolendan sijaduz:	Castilleja de la Cuesta[d], Sevil'j
tat:	Martín Cortés de Monroy[d]
mam:	Doña Catalina Pizarro Altamirano[d][22]
avtograf:
Kortes Ernan VikiAitas

Kortes toi Evropha vanilid i šokoladan receptad, kävutaškanzihe niid 1520-nziš vozišpäi.

Libui sugukahiden idal'goiden gol'dunudes roduspäi. Openui Salamankan universitetas kaks' vot, sid' valiči sodakar'jerad.

Kortes om mahapandud tošti Meksikas vl 1566. Meksikan muštpachad oma pandud mantazole eläjiden vastustelendan taguiči. Kalifornijan laht nimitase Kortesan mereks Meksikan territorijal.

 

Konkistador ühtni Kuban alištushe vll 1510−1514. Oti iniciativ ičeze käzihe i leviti anastuzsodad Meksikas vll 1519−1521. Oli Uz' Ispanii-kolonijan jenaral-gubernatoran vll 1522−26, pördui Evropha kovan voibištelendan tagut tobmudehe näht.

Ernan Kortes oli nainu kaks' kerdad. Katalina Huares Markaida oli Kortesan ezmäine ak (naihe Kuba-sarel, 1514−1522), koli tulden Meksikha korktoiden mägiden klimataspäi. Huana Ramires de Orel'jano de Sunjiga oli toine ak (1529−1547). Kaik oli 10 last Kortesal, sidä kesken 6 last naimiželospäi i völ 4 sudaruškoišpäi. Kaks' poigad da kaks' tütred oli Kortesal indejalaižiš (actekiden) Leonora i Malinče naložnicoišpäi-princessišpäi, no kaik-se ned lapsed oliba legitimižed.