Kiu Vaʻesiʻi

Ko e kiu (pe kiu vaʻesiʻi ki he fakaʻehiʻehi maveuveu) ko e manupuna ʻoku ʻasi fakataʻu ʻi he Sēpitema ki ʻEpeleli, kā ʻoku lahi.

Ko hono lahi ko e senitimita ʻe 23. ʻOku nounou hono vaʻe lāunga ha ngaahi kiu kehe. ʻOku hoihoifua ʻa hono fulufulu ʻi he taimi fakafānau, kā ʻoku nofo ia ʻi he taimi ko ia ʻi he tokelau mamaʻo ʻo e ʻāketika. ʻOku melomelo ange ʻa e fulufulu ʻi he taimi taʻefakafānau.

Kiu vaʻesiʻi
Kiu Vaʻesiʻi
Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi
Puleʻanga:monumanu
Vahe:monumanu filo siliva
Haʻa:manupuna
Holongā:charadriiformes
Kāinga:SCOLOPACIDAE
Kāinga ofi:Arenaria
Faʻahinga:interpres
Hingoa kakato lōua
Arenaria interpres (Linnaeus, 1758)
Hingoa lea fakapilitānia: Ruddy turnstone
Commons
Commons
Species
Species
Vakai ki he tala fakalahi:
Commons & Wikispecies
Kiu Vaʻesiʻi
ko e kiu ʻi he taimi taʻefakafānau
Kiu Vaʻesiʻi
Arenaria interpres

Tataku

  • D. Watling, Tohi talateu ki he manupuna ʻo Tonga
Kiu Vaʻesiʻi  Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.

Tags:

🔥 Trending searches on Wiki faka Tonga:

Kōlea TokelauSiosiua FotofiliMele MoalaMeʻamoʻuimuʻaMateloiTailaniSauti ʻAlepeaMekisikouMonakoKelekeleSilovākiaKōlea TongaPasifikiʻAosituliaLepanoniPōhiva TuʻiʻonetoaTenimaʻakeTamalineVaʻematokaSokaNiu KaletōniaSamaikaSiasi moʻoni ʻa SēsūʻAnetātikaTāuiniNgaahi vaʻinga PasifikiTupou VeiongoTongaKataloniaPalakuaiHakatoLakisemipekiLepoSiaosi ʻOfakivahafolau SovaleniSā MalinoLuseane Halaevalu Mataʻaho Unga (Fotofili)KiupaKiu foaʻunga kulaMelipoaneMele SiuʻilikutapuVungaVanuatuʻAfikānisitaniVaka (kiʻi lahi)MosekouMonumanu filo silivaAne NanasiʻEkuetoaNgongo ʻuliʻuliʻUvea mo FutunaʻAmēniaNepaliAnoPelalusiTasikitaniSoatane🡆 More