Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Omasõna" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Omasõna on põliselt oma sõna või keeles kohanenud laensõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni. Eesti keele omasõnad on nt "kõndima", "mahtuma"... |
on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud. Ta eristub omasõnadest ja kodunenud laensõnadest võõrapärase häälikulise koosseisu või muude... |
klaver ja süntesaator – on laialdaselt kasutusel. Lisaks eestikeelsetele omasõnadele "rokk" ja "rokkmuusika", mis on eelisterminid, on selles tähenduses kasutatud... |
räuskab). Eesti diftongid jagatakse tavaliselt omadiftongideks, mis esinevad omasõnades ja vanemates laensõnades, ning võõrdiftongideks. 26 omadiftongist esineb... |
(toortõlge ingliskeelsest terminist whistleblower) ehk vihjeandja (eesti omasõna) on inimene, kes annab teada avaliku huvi seisukohalt olulisest vääritust... |
a, e, i, o, u, y, æ, ø ja å. Igaüks neist võib olla pikk või lühike. Omasõnades esinevad diftongid au, ei ja øy ning laensõnades veel ai ning harvem oi... |
Valgevene ladina tähestikus (Łacinka) vastab sellele Ŭ. Valgevene keele omasõnades märgib see bilabiaalset frikatiivi /ʊ/, näiteks: хлеў /xlʲeʊ/ ('laut');... |
peavad islandlased väga tähtsaks. Uute mõistete tähistamiseks leiutatakse omasõnad. Islandi keelel ei ole erilisi murdeerinevusi. Pikemalt artiklis Islandi... |
Võõrtähtedeta eesti tähestikus on D kolmas täht. Eesti keeles märgib d omasõnades nõrka helitut alveolaarset klusiili. See esineb neis ainult sõna sees... |
häälikkoosseisult püsiv. Liited jagunevad ees- ja järelliideteks. Eesti omasõnades on kasutusel vaid üks eesliide: eba-. Järelliiteid on aga väga palju.... |
– magama, pihta panema – varastama tähenduse markeerimises ehk eesti omasõnadele alternatiivsete tähenduste omistamises, näiteks tünn – paks inimene,... |
tähistab y-täht õ-sarnast häälikut. Norra keeles hääldatakse y-tähte omasõnades [ü] või [ü:]. Poola keeles tähistab y-täht õ-sarnast häälikut. Prantsuse... |
osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre. Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning... |
indutseerima → soodustama, esile kutsuma, tekitama Laienenud tähendusega omasõnad: laienema → kehtima, kohaldama, saama; kindlustama → tagama, garanteerima;... |
Ss ja ẞ/ß hääldatakse alati [s]: hassen [ˈhasn̩], süß [zyːs]. Vähestes omasõnades, kus see esineb, hääldatakse V/v [f] (viel [fiːl], Vogel [ˈfoːɡl̩]), võõrsõnades... |
redutseerunud ja seejärel üldse kadunud. Vene keeles ei ole olemas ühtegi omasõna, mis algaks "ы" tähega (selle tähe esinemine sõna alguses on võimalik ainult... |
uurali keeltele, kuid mis on kadunud eesti keelest. Selle järgi ei esine omasõnades korraga ees- ja tagavokaale. Siiski on erandlikke sufikseid, mis vokaalharmooniale... |
ebamäärase sisuga võõrsõnaks, mida on soovitav mõnikord asendada täpsema omasõnaga, näiteks ennetav. Näiteks: Proaktiivne juhtimisstiil — ettenägelik ja... |
keeles on 36 diftongi, millest 26 on omadiftongid (ehk esinevad ainult omasõnades ja vanemates laensõnades) ning 10 on võõrdiftongid (esinevad ainult võõrsõnades)... |
grammatilised eripärad ohustavad juriidilist täpsust. Kantseliit süvenes ja omasõnad asendusid võõrsõnadega. Ärksamatel Tartu Riikliku Ülikooli õigusteadlastel... |