Otsingu
Alusta lehekülge "Läti+Keel+Ajalugu". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma. See on Läti Vabariigi ametlik keel. Läti keelt kõnelevad peamiselt Läti... |
Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest. Pikemalt artiklis Läti esiaeg Läti territooriumile tekkis asustus... |
Läti Ülikool (läti keeles Latvijas Universitāte) on ülikool Riias ja ühtlasi Läti vanim klassikaline ülikool. Ülikool on asutatud 1919. aastal. Läti Ülikool... |
ajaloolaseks. Ajalugu on ka ajalooteaduse õpetamisele suunatud eriala. Eestis õpetatakse ajalugu Tartu ja Tallinna ülikoolis. Paljudes Euroopa keeltes kasutatakse... |
Läti (läti keeles Latvija, liivi keeles Leţmō, ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist... |
Lätlased (kategooria "Läti") olnud ja tänapäeva Läti Vabariik määratleb latgali keelt läti keele ülemmurde osana. läti keel Lõuna-Eesti Läti Selts Tartu Läti Selts Päring Statistikaameti... |
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal... |
Leivud (kategooria "Läti") Marjo Mela. "Läti eestlased. Ajalugu, keel ja kultuur". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2007 lk 33-34 Marjo Mela. "Läti eestlased. Ajalugu, keel ja kultuur"... |
Semgali keel on välja surnud balti keel. Seda räägiti Põhja-Leedus ja Lõuna-Lätis Semigallia piirkonnas. Arvatakse, et keel suri välja 16. sajandil. Keelest... |
Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost. Tulevase Riia kohale tekkis asustus 10. sajandil. 12. sajandil ja linna rajamise ajal paiknes seal... |
Latgali keel ehk latgale murre (latgali keeles latgaļu volūda, latgalīšu volūda) on peamiselt Ida-Läti Latgale piirkonnas latgalite kõneldav läti keele... |
jätkuks Põhja-Lätis peetud ka Leivu keelesaart, ent Petri Kallio uuemate uurimuste järgi oli leivu keel eraldiseisev lõunaeesti keel. Võru keel on üheks vanemaks... |
Lõunaeesti keeled (ümbersuunamine lehelt Lõunaeesti keel) pidada kord keelteks, kord murreteks. Lõunaeesti keelte hulka kuuluvad loodepoolsed mulgi ja tartu keel ning kagupoolsed võru ja setu keel. Kui tänapäeval... |
Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist... |
Kreevini keel (läti keeles krieviņu valoda) oli Lätis Bauska linna lähedal räägitud vadja keele vorm, mida kuni 19. sajandi keskpaigani kõneles vadjalaste... |
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu. 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrīsī maailmakaardile... |
sarnasem läti, mitte soome keel. Eesti keelte ja murrete aluskihiks (substraatkeeleks) on enne läänemeresoomlaste tulekut siin elanud rahva keel. Algasukad... |
Riia (kategooria "Läti linnad") Reisirongid ühendavad Riiat kogu ülejäänud Lätiga, samuti Venemaa ja Eestiga. Pikemalt artiklis Riia ajalugu Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von... |
Lutsi maarahvas (kategooria "Läti") uuris esimesena Oskar Kallas. Leivud Maarahvas Marjo Mela. "Läti eestlased. Ajalugu, keel ja kultuur". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2007, ISBN 978-9985-79-196-7... |
Renāte Blumberga (kategooria "Läti ajaloolased") Blumberga Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia Läti ergutuspreemia. Ta on üks koguteose "Liivlased: ajalugu, keel ja kultuur" (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus... |