Otsingu
Alusta lehekülge "Hollandi+Keel+Murded". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel. Hollandi keelt kõneldakse Hollandis... |
mõnevõrra erinev (keelenäited A. Saareste järgi): 1. põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre Eele öösse olla ööbiku laulu jealt kuuldud 1... |
hollandi kui saksa murretega. Nende klassistamine alamsaksa murrete alarühmana on seega vaieldav. Nagu ka hollandi keel tulenevad alamfrangi murded vanaalamfrangi... |
keelena. Inglise keel kuulub läänegermaani anglo-friisi alamrühma. Tema lähimad sugulased on šoti keel ja Põhja-Hollandis räägitav friisi keel. Mõned keeleteadlased... |
vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel") ja de iure Soome... |
Flaami keele all võidakse silmas pidada: Flandrias kõneldavaid hollandi keele murdeid Belgia hollandi keelt kui hollandi kirjakeele ühte varianti... |
Elsassi murre (ümbersuunamine lehelt Elsassi keel) Kaiserstuhli ja Markgräflerlandi murded. Seda aetakse sageli segi Lorraine'i frangi murdega, mis on Elsassi murde kaugem sugulane frangi rühmast ning... |
läänefriisi murde terminit Fryslân, millega kitsamalt tähistatakse Friisimaa provintsi Hollandis. Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi... |
Prantsuse Flandria (alaosa Keel) aeg-ajalt 40 000 inimest. Lille'i Flandria traditsiooniline keel on pikardi (ja selle murded, nagu ch'ti või rouchi). Vallooni Flandria Burgundia Madalmaad... |
A (häälik) (alaosa Eesti keel) on lühike a kõigis positsioonides labialiseerunud (välja arvatud mõned murded; seekelitel jääb a labialiseerumata pikale a-le (á) eelnevates silpides... |
Aacheni murre (kategooria "Murded") (Kirchröadsj), ning Eupeni murdega Belgia Saksakeelses Kogukonnas. Funktsionaalsõnade puhul ulatuvad Oche murde ühisjooned hollandi keelega Aachenist kuni... |
Ida-Friisimaa (alaosa Keel) Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa... |
keelega. Friisimaa ulatub Loode-Hollandist üle Loode-Saksamaa Taani piirini (Vidå). Friisimaa nimed kohalikes keeltes on: läänefriisi: Fryslân põhjafriisi:... |
Limburgi hertsogkond (kategooria "Hollandi ajaloolised riigid") pärast esimest maailmasõda. Hertsogkond oli mitmekeelne: hollandi, prantsuse ja saksa murded piirnesid üksteisega ja elasid koos oma geograafilistel ääremaadel... |
Emakeele Selts (kategooria "Eesti keel") koosolekul kuu aja pärast oli osalejaid juba 30. Teemad, millega tegeleti, olid murded, õigekeelsus ja rahvaluule kogumine. Kui esimesel aastal keskenduti peamiselt... |
on oma vapp ja lipp. Linna nimi on Oche murdes Oche, prantsuse keeles Aix-la-Chapelle [eks-la-šap'el], hollandi keeles Aken ['aaken] või ['aake], hispaania... |
kõneleb murdeid ainult 5% taanlastest. Murded jagunevad kolmeks põhirühmaks: idataani murded (vanad Skåne murded, Bornholmi murre) saaretaani murded (Sjællandi... |
Anglosaksid (alaosa Keel) jooksul. Tänapäevastest keeltest on inglise keelele lähim friisi keel, mida räägib mõnisada tuhat inimest Friisimaal Hollandis, Saterlandis Alam-Saksimaal... |
eestlased ja lätlased; rahvad, kes nii kommetelt kui ka keelelt erinevad." Murded olid erinevad, aga piiritletud tähistus nii eesti rahvusest kui ka Eesti... |
rootsi keel (osaliselt ja asümmeetriliselt) Limburgi, hollandi ja afrikaani keel (osaliselt) Hollandi ja friisi keel (osaliselt) Inglise ja šoti keel (osaliselt)[kõdulink]... |