Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Metaan" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige. Metaan on värvitu... |
Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Kõige lihtsam alkaan – metaan (CH4) on looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamine koostisosa... |
maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi biokeemiliseks, vulkaaniliseks, metamorfoosseks... |
Kaevandusgaas (inglise firedamp) on süttimisohtlik gaas, mida eritub söemaardlates. Enamasti on see gaas keemiliselt metaan. maagaas... |
autogaasile ka biogaasi. kuna metaan on õhuga võrreldes kergem, siis avarii korral autogaas aurustub atmosfääri; kuna metaan on vähetoksiline, siis mürgistusoht... |
käigus ühest või mitmest süsinikumolekulist (milleks on tavaliselt CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainetest sünteesitakse orgaanilisi ühendeid. Kemosünteesiks... |
või enam süsiniku aatomit, kuid milles ei esine süsinik-süsinik sidemeid (metaan, metanool, metüülamiin, dimetüülamiin jne). Metanotroofid on mitmekesine... |
Gaas, mida kasutatakse Bunseni põletis, võib olla maagaas (põhiliselt metaan), vedelgaas, nagu näiteks propaan, butaan või nende segu. Rocke, A. J. (2002)... |
tekkinud inimeste majandustegevusest (fossiilkütuste põletamine). Metaan (CH4) Metaan on süsihappegaasiga võrreldes palju suurema kasvuhooneefekti tekitava... |
Alternatiivkütusteks on elektrienergia, naftagaas (LPG; CPG), looduslik gaas ehk metaan (LNG, CNG), etanool ja selle segud muude kütustega, biodiislikütus, taimeõli... |
tavatingimustes märkimisväärselt lenduvad (auruvad) atmosfääri. Levinuimad VOCid on metaan, aldehüüdid, ketoonid jt. Taimed eraldavad õhku enam kui 30 000 erinevat... |
tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan, benseen, etanool, glükoos. Molekulaarsed ained võivad olla tavatingimustes... |
levinumad on hapnik, lämmastik, väävel ja kloor. Lihtsaim alifaatne ühend on metaan (CH4). Enamik alifaatseid ühendeid põlevad, mistõttu saab süsivesinikke... |
arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur- ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. Ökosüsteemi... |
anaeroobsetes tingimustes pika aja jooksul ning tulemusena eraldub valdavalt metaan. Nii moodustuvad gaasilised saadused (maagaas, kaevandusgaas, kildagaas)... |
homoloogilise rea üldvalemiga H(CH2)nCH3 (kus n = 0,1,2,3,4…) moodustavad metaan CH4, etaan CH3–CH3, propaan CH3–CH2–CH3, butaan CH3CH2CH2CH3 jne, mis erinevad... |
CaC2+2H2O→HC≡CH+Ca(OH)2 Elektrokrakkimisel juhitakse metaanivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks: 2CH4→HC≡ CH+3H2 Väga perspektiivne... |
päritolu biomass, mis muudab biometaani keskkonnasõbralikuks taastuvkütuseks. Metaan (CH4) on biogaasi põhikomponent ja selle energiat sisaldav osa, mida saab... |
väävelvesinik (H2S), vesinik (H2), süsinikmonooksiid (CO), vääveldioksiid (SO2), metaan (CH4), vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF). Solfataari peamiseks... |
kuid kõrguse suurenedes muutub see soojemaks, sest atmosfääris leiduv metaan tekitab kasvuhooneefekti. 30 km kõrgusel on temperatuur 110 kelvinit (−163 °C)... |