Kpɛlɩ Kpɛlɛkʋʋ Tɛ Lakayaɣ

Kpɛlɩ kpɛlɛkʋʋ tɛ lakayaɣ kɛna pʋyʋ kɩlɩzɩm tɛ lɛɣzɩtʋ.

Pʋ-tɔbʋʋ se kpɛlɩ kpɛlɛkʋʋ tɛ lakasɩ yeki nɛ pʋyʋ kɩlɩzɩm lɛɣzɩ wɛtʋ. Alɩwaatʋ ndʋ pʋyʋ kɩlɩzɩm lɛɣzɩɣ yɔ, pʋdʋnaa ñɩɩɩ waa mba pɛwɛ pʋyʋ kɩlɩzɩm taa yɔ, pɛlɛɣzɩɣ ɖɔɖɔ wɛtʋ.

Alɩwaatʋ ndʋ kpɛlɩ kpɛlɛkʋʋ tɛ lakayaɣ lɛɣzɩɣ wɛtʋ yɔ, pʋdʋnaa ñɩɩɩ waa mba pɛwɛ kpɛlɩ kpɛlɛkʋʋ taa yɔ, pa-taa nabɛyɛ ñakɩ nɛ pa-taa lɛlaa ñɛwɛɛ. Pa-taa mba pañakɩ yɔ, mbaa payaɣ se kɔ kijoza.

Kpɛlɩ kpɛlɛkʋʋ kɛlɛɣzɩɣ wɛtʋ lɛ, tomnasɩ kidesiduu waa lɩɣ. Tomnasɩ kidesiduu waa mba payaɣ se kɔ kijoza tɛ wondu.

Ñɩnɩyʋ sɔsɔ Lavoisier laba tʋmɩyɛ siŋŋ kpɛlɩ kpɛlɛkʋʋ tɛ lakayaɣ lɛɣzɩtʋ nʋmɔʋ taa. Ɛ-tʋma hana nʋmɔʋ nɛ lɛɣtʋ tɩlʋʋ tʋmɩyɛ laɖaa tɩlɩ se kpɛlɩ kpɛlɛkʋʋ tɛ wɛtʋ lɛɣzʋʋ lakɩ, ɛlɛ, hɩlɩmɩyɛ ɛɛlɛɣzɩɣ.

Pʋ-nʋmɔʋ taa ñɩnɩyʋ sɔsɔ Lavoisier kaɖa kpayɩ se ‘Nabʋyʋ eeleki, paalɩɣzɩɣ nabʋyʋ ɖɔɖɔ ; pɩtɩŋɛ pɩlɛɣzɩɣ wɛtʋ kɩlɛɣzʋ.’  

Tags:

🔥 Trending searches on Wiki Kabɩyɛ:

Canatʊ kʊdɔŋArɩsɛnɩkɩCarl Friedrich GaussLusakaaa1940SiloovaakiiÑɩɣtʋ hɔm ɖoŋ (magnétisme)1925PaariiKatsushika HokusaiPlatonKanadaa (Canada)Kɔŋgo KinsasaPiyeloorusiNicolas CoperniqueKobaltiTayi Kʋnʋŋ2008Krɛkɩ kɩbɩnʊʊ kʊnʊŋPɩyaʊSanfransiskooOIF ŋgbɛyɛSergueï RachmaninovNizɛɛrɩThomas d'AquinPakisitaanɩArzantiiniMaarɩsɩPaŋgɩladɛɛsɩLiidiyeRɛɛzɔɔ (raison)HenduFɔɔfɔɔAŋgɩlɩtɛɛrɩSapɔŋ kʊnʊŋKpɩna wena atuu a-lotu yɔɔ yɔSiini caanaʋ tɔmPeyibaaTanimarikɩKpɩnɛBenjamin BrittenAlimiiniyɔɔmSafiiri1910Gabriel García Márquez1906SɩmFransɩɩWɛɛ kɩfana yaa alɩwaatʊ kɩfatʊ (Renaissance)EvemiyeCharles DarwinAŋŋwanaNoéCiiniEl NiñoNeeyerɩlandɛ kʊnʊŋCalɩmYouƉoŋaɣUruguwe2012Oseyanii tɛtʋ wandammƐndɩEtaazuunii (États-Unis)KrɛsɩNamibiÑʋŋ hoɖePɔrɩtɩgɛɛ kʊnʊŋ🡆 More