Hindi Ñe'ẽ

Hindi ñe'ẽ ha'e peteĩ ñe'ẽ India retãme, Inglyesñe'ẽ ndie ha 22 ambue ñe'ẽnguéra.

Hindi ñe'ẽ
Yvy henda oĩva: India retã ha henondépe.
Tetãnguéra:
Máva oñe'ẽva: Haimete 337.272.114
Filiación genética:
Subdivisiones:
ISO 639-1
ISO 639-2
ISO 639-3
Hindi Ñe'ẽ
Hindi ñe'ẽ renda.
Hindi Ñe'ẽ
Hindi ñe'ẽ hechaukarã.

Híndi oĩ umi ñe'ẽnguéra aty urdu ñe'ẽ reheguápe ha ko'ã mokoĩ ñe'ẽnguéra ñe'ẽhára ojukupyty oñondive, jepémo tuicha ojoavy iñarandukuaápe (híndi-kuéra haimete opavave ha'e indu, ha urdu-kuéra katu ha'e musulman).

Ñe'ẽ tee

Ñe'ẽ tee tetã tuichakue javeve India ha Íslas Fiji retãme, ñe'ẽatýre ñangareko Nepal retãme.

Hindi ha inglyesñe'ẽ ha'e ñe'ẽnguéra tee Índia-pe; hindi ha'e avei, ñe'ẽ tetã mba'éva ojeiporúva tetã sãmbyhyhárupi. Tekome'ẽrusu ohechakuaa 22 ñe'ẽnguéra (oñembohérava "ñe'ẽnguéra tekome'ẽrusugua", ñe'ẽ tee ambue ñe'ẽndi (sánskrito ndoikéi ijapytépe) umi 28 tetãvorekuéra oĩva India Tavakuairetã ryepýpe: asames, vengali, vodo, dogri, ha ambueva guyarati, hindi, kanares, kachemiro, konkani, maitili, malavar, meitéi, marati, nepali, oriya, urdu, penyabi, sánskrito, santali, sindi, tamil ha telugu.

Nepali ha'e ñe'ẽ tee ha tetã ñe'ẽ Nepal-pe. Ambue ñe'ẽnguéra ypykuegua oguereko avei techakuaa ñe'ẽnguéra tetã Nepal-guáramo, hákatu apoukapy ñe'ẽ rehegua sa'i mba'e ikatu ojapo, ha, añeteháme, aimete ndojejapói he'iháicha.

Hindi ha'e avei ñe'ẽ tee ambue ndive Íslas Fidji-pe, ingles ha fidjiáno ykére. pytyvõharakuéra.

Tembiasakue

Híndi ojeikuaa okápe tenda oñeñe'ẽhágui (ojeikuaáva híndi korápe), ojehechakuaave tenda tavusuháre Mumbai (Vombái), Kalkuta, Vengaluru (Vangalore), Chandigarh, Ahmedavad ha Hyderavad-pe. Ha'e umi ñe'ẽnungakuéra aty kharivoli rehegua (urdu ñe'ẽguaicha), ha ãvagui oñemoha'eño ohóvo sa ro'y X Kirito rire aja. Umi su ary ipahagua ohasava'ekuépe, hindi ñe'ẽ rehe ojehe'a mbarete pérsa ha, pérsa rupive, áraveñe'ẽ og̃uahẽ rupi Islã. Jehairãme, hindi-kuéra oiporuva'ekue ymaite guive India ñe'ẽ ymaguare sánskrito, ha sa ro'y XVII ñepyrũ meve oñeguenohẽ ypyramoguare haipyre oñemomba'eguasúva ojehaíva'ekue hindi ñe'ẽme.

Hindi ñe'ẽ oñemohendapyva'ekue India isãsoramoguare (ary 1954-pe). Ha'e peteĩ tembiapo hasýva'ekue ojejapo hag̃ua, ojejapova'ekue ñe'ẽtekuaa, ñe'ẽndy jeiporavo (oñeguenohẽva'ekue hetaiteve sánskrito-gui ñe'ẽndy ikatevahápe g̃uarã ha oñemopotĩ umi ñe'ẽnguéra ojeiporúva pérsa ñe'ẽ, áraveñe'ẽ ha inglyesñe'ẽ-gui) ha haingatu (oñemopyendáva achegety devanágari rehe, ojeiporúva sánskrito-pe oñemohenda rire). Hindi ñe'ẽ hendapýva tuicha ojoavy urdu ñe'ẽ hedapývagui, urdu ndoiporúi rupi sánskrito ñe'ẽ-gui umi ñe'ẽnguéra ikatéva ha ndomboykéi umi ñe'ẽnguéra oiporúva pérsa ha árave-gui, upéi avei, urdu ojehai achegety nastaliq-pe. Opaite ko'ã mba'ére heta hendápe ikateháre ndaikatúi ojukupyty híndi ha urdu-kuéra, hákatu ñomongetahápe peichareínte ojukupyty porã hikuái.

Mandu'apy

Joaju

Tags:

Hindi Ñe'ẽ Ñeẽ teeHindi Ñe'ẽ TembiasakueHindi Ñe'ẽ ManduapyHindi Ñe'ẽ JoajuHindi Ñe'ẽIndiaInglyesñe'ẽ

🔥 Trending searches on Wiki Avañe'ẽ:

ChicharõLambare (tuvicha)Isaac Newton1812TekohaJekopytyjojaAragónKy'ỹiPoytugaLuis Alberto del ParanáMalásiaKuáiteCÑemby KoréaGPolóña1980Guasu pytãBMbarakajaTetãvore KonsepsiõMasakaragua'iUvekitãOkẽMba'aporeko Ñepu'ã1933KalifórniaLasioñe'ẽNPeru MoliniersTaguato akãtĩTavakuairetã NdominikaguaMayndívaMao ZedongEpáñaIngyatérraArateĩSS marschiert in FeindeslandArapokõindy MarangatuUkyañañe'ẽGyresiañe'ẽ achegetyTurismo aventura ParaguáipeAl Rayyan25 jasyapyÑe'ẽriregua GuaranímeNdákaChangáiMunhwa Broadcasting Corporation5 jasypoapyISBNLionel MessiGuarani ñe'ẽjoaju pypeguaChinañe'ẽ raikuéraOre Remiandu Ñe'ẽAva japopyre aranduYTuguyasukaPu'ae aty GuaranímeRubén Darío CéspedesGyrésia YmaguarePoreno rairõmeMbukaréteVakapipopo (Mombe'urã)MbyjatyChíleKa'akupeTĩpa'ãYvypóra tekoiterapePukarãKurupíAmérikaPaletínaTekove ñemoambue20034 jasypokõi🡆 More